35aastane vallaline mees: olenemata sellest, et soovin oma ellu truudust ja armastust, olen üksik

Hiljuti avaldasime ühe naisterahva ausa arvamuse, milles ta tõdeb, et kuna ta mees ei teinud talle aastaid ühtegi komplimenti, otsustas ta ühel päeval asjad pakkida ja lahkuda. Selle peale kirjutas kommentaariumis üks mees oma kogemusest, milles ta tõdeb, et alati paraku komplimentidest ei piisa.

“Niisuguste üldistustega üritatakse maailma keerukust lihtsaks muuta. Tegelikkus on vägagi värvikirev ja lisaks veel ajas muutuv, eriti emotsionaalsel tasandil.

Olen mees, keda kõik naistuttavad/sõbrannad heaks ja toredaks nimetavad, kuid olenemata sellest, et olengi rahulik, sportliku kehaehitusega, ilma rahaliste probleemideta hooliv, truudust ja armastust oma ellu sooviv mees, olen ma tänasel päeval üksik. Ja seda hoolimata nendest komplimentidest ja tegudest, millega oma armastust olen senistes suhetes naistele väljendanud.

Minu viimases suhtes, milles igati normaalsena tundunud/paistnud naispool korduvalt mulle omapoolset armastust ja rahulolu avaldas, oli kõik korras sinnamaani, kui ta ühel päeval ütles, et läheb eksiga “korra veel” proovima, sest ta ju ikka armastab teda ka ja pealegi seekord “ta lubas”. Tänaseks on selgunud, et need lubadused ikka ei realiseerunud…

Elus toimuv ei ole meil kõigil ühesugune ja uksi tõmmatakse väga erinevatel põhjustel kinni."