Mul ei ole kunagi olnud probleeme oma meheauga ja arvan, et see on täitsa Eesti keskmine. Ükski naine pole ka siiamaani kurtnud. Neid naisi on mul elu jooksul täitsa mitmeid olnud. Nüüd olen viimased neli aastat olnud õnnelikus abielus.

Sellest ma olen aru saanud jah, et kui mu naine natuke liiga palju kokse joob, hakkab ta rumalat juttu ajama. Nagu me kõik. Siiamaani olen ta lollused ikka andeks andnud. Kuid mõni aeg tagasi läks ta täielikult üle piiri ja solvas mind väga. Üritusel, kus olid meie ühised sõbrad ja seda lolli lauset kuulsid kõik!

Nimelt ajasid nad peol kambakesi naistekeskis juttu, ei millestki muust kui meestest. Kuulsin poole kõrvaga, et mingit nalja nad seal teevad, aga rohkem väga tähelepanu ei pööranud. Kes see ikka seda naiste pläramist kuulata viitsib. Ühel hetkel aga kuulsin oma kallist naisukest karjumas: “Peenistest rääkides — te ju ikka teate, et mu väike sõrm on ka pigem kui Tarvo* meheau!“ Alguses oli haudvaikus, siis saatis seda lauset kõrvulukustav naerumüra. Ja mis kõige toredam - mu naine ei tunnista peale seda õhtut, et oleks midagi sellist öelnud ja ta isegi ei vabandanud.

Ma olin pikka aega kohutavalt solvunud ja magasin ise diivanil. Ei tahtnud naisega midagi seksuaalset teha. Ühel õhtul läksin sõpradega väikesele joomingule ja naise sõbranna oli ka seltskonnas. Me polnud varem väga vestelnud, aga õhtu jooksul sain aru, et ta on väga meeldiv inimene. Kõik sõbrad läksid vaikselt koju ja ka mina saatsin naise sõbranna ilusti koduukseni. Seal ta kutsus mind sisse ja kuna mul polnud erilist tahtmist koju minna, siis ma läksin. Eks asjad arenesid omasoodu ja hea oli üle pika aja seksida, aga nüüd on küll halb tunne. Samas nagu väga ei ole ka, sest mu naine ütles nii halvasti minu kohta. Küll aga ei tea ma nüüd, mida edasi teha. Naisele nagu üles tunnistada ei tahaks, aga samas ei suuda ma adekvaatset nägu teha, kui ta silmi pööritades petmistest räägib ja ütleb, et tema seda küll ei kannataks.

*Nimi on muudetud.