Briti poissmees uurib: mida välismaa turistid eestlastest arvavad?

Millest eestlased koosnevad? Eks ikka 80% vett, natukene nalja ja kõva laulutuju. Kuidas aga näevad meid meile külla saabunud välismaalased omadest välismaa-vinklitest vaadeldes? Briti poissmees George käis uurimas!

• Kas eestlasi üldse huvitab, mida neist arvatakse?  Salaja tegelikult ikka huvitab küll, kuigi nad võivad suled laiali ajada ja ülbelt teatada, et täitsa ükskõik on.

• Kohalikud jõllitavad peaaegu varjamatu huviga võõraid. See tähelepanu meelitavat külalisi. Ja miks mitte jõllitada? Ongi ju huvitav, kes tuleb meie õuele mängima.

• Veel selgus, et eestlased on igas mõttes maru toredad, aga vahel vinguvad ja virisevad liiga palju. Küll on ilm kole, küll bensiin kallis, küll välismaalastel liiga suur palk. Lauseid, mis algavad sõnadega — Eestis on külm, Eestis inimesed surevad… öeldakse sellise hääletooniga, mis ei jäta kahtlustki, et selliseid muresid kusagil mujal ei esine. Õnneks oskavad eestlased elu ilusamat poolt sama sügavuti nautida ja lisaks viib laulupidu mõtted muredelt mujale.

• Tuli välja, et rahvas siinmail ei kannatata eriti samasoolisi, ei erinevaid ega ka liiga sarnaseid — need pidavat lihtsalt närvi ajama. Ja siinkandis olla kohati uudiseks, et sallimatus on puhtal kujul harimatus, sotsiaalne ebaintelligentsus, ehk välismaa keeles öeldes — lollus. Samas on tolerantsust Eestis õnneks palju rohkem kui maailmas keskmiselt.

• Viisakusest võõraga tühja jutu ajamist peetakse aja raiskamiseks. Mis seal ikka ette-taha võõraga tühja edvistada, uksi lahti hoida või tere öelda. Kes ees — see mees ja teised vaadaku ise, kuidas vorsti õlle kõrvale saavad.

• Veel torkas välismaalastele silma, et poodides ja kohvikutes teenindavad kenad modelli välimusega naised. Kui nad sinna juurde veel sõbralikud ka on, siis tahaks kohe saada kas niisama eestlaseks või vähemalt ID-eestlaseks, nendega ID-abielluda, ID-voodisse pugeda ja ilusad lapsed saada.

• Ajaloo ja kultuuri osas torkab turistisele silma, et kultuuri on siinmail nii palju, et see pole mingi niisama poosetamine ja ainult muuseumis välja pandud, vaid täiesti peen, kõikjale ja igasse valdkonda ulatuv orgaaniline elu osa. Vaimusuurust ja sügavust leiab igal sammul. Veidi nagu Barcelona, aga palju diibim. Kahju, et natukene liiga palju on tumedaid toone. Katkiste jalgadega sureva kangelase või murest murtud rahvakirjaniku, kellel on süda veidi paha kujude kõrval võiks linnaruume kaunistada ka näiteks Mehhiko värvigamma ja rõõmsast tantsurütmist ümbritsetud skulptuurid. Samas, kes see ikka keset talveund seda mürglit taluks.

• Maausk tundub võõrastele väga põnev, aga põhjani mõistetamatu. Maarohtudega ravimine on huvitav, aga pealiskaudsel vaatlusel kahtlane.

• Kokakunsti suhtutakse väga hästi. Ainult sellest on kahju, et normaalse hinnaga tervislik toit on raskesti leitav.

• Hästi vingeks peetakse kõikjal levivat WIFIt, interneti e-lahendusi, rõõmsaid loovaid ja särasilmseid kohalikke noori inimesi, kes vähe räägivad, aga palju teevad.

• Pahemalt poolelt olla aga silma jäänud, et siinkandis alati ei vasta tõele, mida inimesed ühe või teise asja kohta räägivad või mida nad välja lubavad.

Kokkuvõttes: Eesti on lahe riik! Ja laulupidu on maailma lahedaim pidu nii omade kui külaliste jaoks.