Briti poissmehe esimene jaanipäev Eestis: lilled padja alla ja üle lõkke hüppamine? Täitsa lolliks olete siin läinud?

 (53)
Jaanituli, lõke, jaanipäev
Jaanituli, lõke, jaanipäevFoto: Astrid Lepik

Eestist silmarõõmu leidnud George jätkab muljetamist Eestist, eestlannadest ja meie kommetest. Teda ootab ees esimene tõeline jaanipäev — kuidas George nii tähtsale sündmusele vastu läheb?

Olen eestlastega suheldes aru saanud, et elus on vähe tähtsamaid asju kui jaanipäev. Jaaniaeg olla nii oluline, et sel ajal ei ole viisakas üldse kaineks saadagi, kogu aeg peab pidu panema, õlut jooma, laulma ja vorsti grillima, muidu oled nagu rahva reetur. Pidutseda tuleb nii kõvasti kui tervis lubab, umbes nagu kuu aega jalgpalli meistrivõistlusi vaadates, kus võtad töölt puhkuse ja istud teleka ees, õllepurk käes ja elad kaasa. Ainult et siinmail käib kõik vabas õhus ja paari päeva jooksul. Karm värk, lühidalt. Sel aastal on lisaks ju samal ajal ka jalka MM. See on nagu kilo kirsse tordil. Tunnen, et olen õigel ajal õiges kohas ja selle suve nimel tasus elada.

Uurisin internetist veidi, et mis värk eestlastel nende jaanipäevakommetega on, et ma jälle midagi valesti ei teeks. Siin on mitmeid kombeid, mis kohe silma hakkavad. Näiteks kui kellelegi külla minek plaanis, siis ei või niisama kaks kätt taskus minna pererahva jooke jooma. Peab oma kast õlut või pudel viina või paar veini kaasas olema. Aga sellest ei piisa. Perenaisele peab viima kimbu lilli ja kui on sünnipäev siis kaks kimpu lilli ja kingituse, õnnitluskaardi ja tordi ka veel takkapihta! Meil Inglismaal tundub seda kraami nii palju nagu koliks nädalaks sisse.

Seotud lood:

Jaanipäevast rääkides tundub, et siinsed kombed on igivanad, isegi vanemaid kui Inglismaa ja mõned tunduvad ikka päris karmid. Näiteks peab üle lahtise tule hüppama, ilma mingi kaitseriietuseta! Ma ei tea, mis värk eestlastel tulekummardamisega on, aga tuld nad armastavad, sest siin-seal on isegi tänavatel küünlad maas ja keskaegsesse seelikusse riietatud näitsikud seisavad seal kõrval ja mina piidlen, millal tuli seelikuserva hakkab.

Siis olevat siinmail komme panna jaanipäeva ööseks lilled padja alla, et naised näevad siis oma tulevast meest unes. Imelik komme, sest samal ajal olen kuulnud, et Eestis enam ei abielluta. Siin on nii ilusad naised, et ei saa ju teha ainult ühte naist õnnelikuks ja kõiki ülejäänusid õnnetuks, ennast kaasa arvatud. Targalt seatud ühiskond.

Jaanipeo osas saan aru, et kõik sõidavad maale suvekodudesse jooma ja üle lõkke hüppama. Uurisin, et kuhu mina minna võiks, kui ma oma tüdruksõbra vanematega suvilasse ei viitsi minna. Elame ju üks kord ja noorus ongi aeg, mil maailmas ringi vaadata. Uurisin, siis kus mingid avalikud peod toimuvad. Jeesus Kristus!!! 181 pidu leidsin! Isegi mina ei jõua neid kõiki läbi käia!

Nüüd jääb vaid välja uurida, millised peod neist kõige vingemad on, kuhu minna tasuks. Milliseid teie soovitaksite?