Ehk siis lugu on järgmine. Minu parim sõbranna on viimased viis aastat olnud suhtes, pealtnäha on nad väga armas paar. Aga mina tean, mis nendes telgitagustes toimub. Ehk esimesed kaks aastat oli neil jah kõik nunnu, aga viimased kolm aastat, ehk siis rohkem kui nad üldse on koos olnud, on mu sõbranna seda meest petnud.

Ta on kõikidest oma vallutustest mulle rääkinud ja öelnud, et saab sellest täieliku adrenaliinilaksu, hiljem on jälle kodus hea olla ning mehega intiimsus aina kasvab, aga selleks on tal vaja iga mõne aja tagant ära käia.

Seda on kõrvalt väga kurb vaadata. Mu sõbrannal on tore elukaaslane ja ma usun, et kui ta sellest petmisest teada saaks, murduks ta süda ikka pikaks ajaks. Olen öelnud oma sõbrannale, et ta sellest mehega räägiks ja kasvõi andestust paluks, et nad saaksid hakata oma suhet parandama. Selle peale ütles ta, et ei suudaks iialgi mehele midagi sellist öelda. Minu teine pakkumine oli, et ta lõpetaks nüüd kohe petmise ära ja oleks oma mehele nii hea naine kui võimalik, see talle ka ei sobinud. Teatas, et siis tal hakkab küll igav.

Ma olen suure dilemma ees. Ma ei taha kaotada oma parimat sõbrannat, aga ma tahan, et mees saaks teada, millega tema selja taga tegeletakse. Aga samas ei ole see vist minu asi talle öelda...