“Võin vabalt öelda, et olen oma elus käinud ligi kahekümnel kohtingul erinevate meestega. Kui te arvate, et seda on vähe, siis pole midagi parata, olen alles kahekümne viie aastane ja kaks aastat olen veetnud ka suhtes olles. Peale lahkuminekut, mis oli mõni aasta tagasi, hakkasingi siis aktiivselt ringi vaatama.

Usun, et ma olen väga avatud meelega ja kuna olen tutvunud väga erinevate meestega, siis julgen öelda, et olen ikka kõike näinud. Kuni siis eelmise nädalani…

Olin pikalt suhelnud Tinderis ühe mehega, nimetame teda Steniks. Lõpuks suutis ta oma julguse kokku koguda ja mind enda juurde kutsuda. Korterisisustusest ma ei räägi, ehkki ka see oli omaette ooper. Pole näinud, et üksi elaval mehel nii äge ja puhas korter saab olla. Juba see oli üllatav.

Aga olin seal siis paar tundi olnud ja mõtlesin, et ta vist ei kutsugi mind voodisse, niiet otsustasin end minema sättida. Sellepeale ta ikkagi tuli mind suudlema, asjad arenesid edasi ja lõpetasime ta ilusa diivani peal.

Aga oh sa jutt! See meheau… see on kirjeldamatu. Midagi nii suurt pole minu silmad veel kohanud. Kui ta sellega minusse sisenes, mõtlesin ma umbes kahe minuti möödudes, et mina küll enam ei jaksa. Aga see kestis 20 minutit! Jõudu ja võhma sellel kutil oli.

Ma nüüd ei teagi, mida teha. Sten on väga äge mees ja ma tahan temaga edasi suhelda, aga seda ma küll ette ei kujuta, kuidas me suhtes olles hakkama saaks. Sellest on nädal möödas ja ma pole siiamaani taastunud!”