"Olen üks neist inimestest, kelle abikaasa ei andnud seksi. Või noh, korra kuus võib-olla sain, kui ise algatasin ja enam tsölibaadile vastu ei pidanud, aga tahtsin ju ennast ikkagi ihaldatuna tunda.

Proovisin temaga sellest rääkida, ei midagi. Ühel päeval mõtlesin, et kui kaua ta suudab ilma olla? Tegin katse, et ise enam ei algata ja vaatame. Läks mööda pool aastat ja ühe korra ikkagi tegime, siis oli juba tunne nagu teeksin seda võõra mehega... Nii eemaldunud olin abikaasast.

Läks mööda veel umbes aasta, mille jooksul ta mitte kordagi ei üritanud minuga seksida. Ühel hetkel ma ütlesin ka talle midagi taolist, et "kui sinust ei ole meest, siis peab mehe mujalt leidma". Ikka ei midagi, istus arvutis ja mängis oma mänge edasi.

Ütlesin talle, et pean siis hakkama teiste meestega väljas käima (et äkki see ähvardus mõjub), aga ikka ei midagi. Tema vist arvas, et ma ei mõtle seda tõsiselt ja ma olin ka juba nii põlgust täis, et sisimas tundsin end juba vallalisena. Kahe aasta jooksul olime seksinud vaid üksikud korrad ja sellest ajast viimane aasta oli täielik tsölibaat. Ja rääkimine ei olnud aidanud!

Kui siiski ühel hetkel ikkagi teatasin talle, et ma kolin ära ja lahutan temast, siis oli ta küll jube õnnetu. Tõesti, ta seda ei näinud tulemas?

Kõrvalt vaadates olen ma lits ja petja, no mis teha, inimesed alati arvavad midagi, aga reaalselt võiks ikkagi igat olukorda erinevalt vaadata."

Lugeja, kas ka sinul on olnud suhtes probleeme seksiga? Kuidas neid lahendanud oled?