Ettevõtte tegevjuht: emapuhkuse ajaks asendaja leidmine võib tekitada teatavat ebamugavust, kuid sageli on probleem hoopis juhtimises
Möödunud nädalavahetusel avaldasime ühe tööandja arvamuse selle kohta, et tema arvates on Eestis lapsehoolduspuhkus ebanormaalselt pikk ja selles võib süüdistada ka seda, et naistel on tööturul raskem. Oma kommentaari selle loo peale saatis ka digilahenduste agentuuri ADM Interactive tegevjuht Riho Pihelpuu.
Avaldame Pihelpuu mõtted muutmata kujul:
Võrreldes paljude teiste riikidega on Eestis värsketele lastevanematele suunatud sotsiaalkaitsesüsteem heal tasemel, kusjuures just IT-sektor on alati olnud ja on ka praegu töötajasõbralikkuses suunda näitav, mitte sabassörkija. Kuigi valjuhäälseid erandeid on kõikjal, tunnistab näiteks töötajasõbralikku märgist taotlevate ettevõtete nimekiri, et nii mitmedki neist on tehnoloogiasektorist. Usun, et selliseid ettevõtjaid, kes valivad töötajaid soo, rassi või mõne muu neist sõltumatu näitaja järgi, on olemas, kuid aina vähem ja vähem.
Olen IT-sektoris töötanud eelmise sajandi lõpust alates ja näinud erinevaid suhtumisi nii naistesse kui meestesse üsna palju, kuid võin kinnitada, et selline suhtumine nagu esimeses artiklis mainitud Janekil on IT sektoris pigem erand kui reegel. Näiteks ADM grupi ettevõtetes, kus töötab üle saja inimese, olen seisnud selle eest, et kedagi ei eelistataks ega välistataks tema soo, rassi, seksuaalse suunitluse või muude tööga mitte seotud omaduste pärast. See lihtsalt ei käi kokku meie põhimõttega väärtustada inimesi ning vältida diskrimineerimist. Meil töötab ka praegu ettevõttes nii noori isasid kui ka emasid, kas osalise ajaga või kaugtööd tehes, ja siiani pole sellega probleeme olnud. Kõikide võrdne kohtlemine (see käib mitte ainult töötajate, vaid ka partnerite ja klientide kohta) on ADMis olnud alati aukohal ja selle tunnistuseks oleme kirjutanud alla ka Inimõiguste keskuse algatatud Mitmekesisuse kokkuleppele.
Vaieldamatult on infotehnoloogia kiiresti arenev valdkond, kuid see ei tähenda kaugeltki, et aasta või paar tööst eemal olles lootusetult maha jäädaks — baasteadmised ei kao nii kiirelt. Mingid asjad nende teadmiste juures võivad jääda vahel natuke maha, kuid nende järgi aitamine ei ole enam nii suur ega aeganõudev töö. Ja vahel ei ole seda isegi vaja, sest kui värske lapsevanem tööle naaseb, siis kohaneb ta pigem kiiremini kui uus töötaja, ja suudab end ise juba töö käigus uute arengutega kurssi viia. Lisaks, nagu „maruvihane ema“ kirjutas, saab ka lapsega kodus olles omal käel uusi teadmisi omandada ning olulisemate trendidega kursis püsida. Muide, olen märganud, et noored vanemad on väga head ja efektiivsed töökaaslased, sest nad on reeglina osavad ajaplaneerijad, suutes leida tasakaalu töö ja laste vahel. Loomulikult jäävad lapsed mõnikord ka haigeks ja nende eest peab kodus hoolitsema, kuid selle pärast ei ole veel ükski töö tegemata jäänud.
On arusaadav, et mõne tööandja jaoks võib emapuhkuse ajaks asendaja leidmine tekitada teatavat ebamugavust, kuid sageli on probleem hoopis juhtimises, mida annab parandada, mitte aga emapuhkuses. Lapsed ei sünni ju ootamatult ja mida avatum ning toetavam on tööandja, seda tõenäolisem on, et ta kuuleb uudisest varakult ja otse värskelt emaks võik isaks saava töötaja käest. Nii on piisavalt aega valmistada ette muudatusi ja leida asendajaid.
Arvestades, et IT-sektoris on erinevalt mõnest teisest valdkonnast kaugtöö ja paindlik või osaline tööaeg juba ammu tavapärane praktika, siis julgustan praeguseid ja tulevasi lapsevanemaid kindlasti tehnoloogiakarjäärile mõtlema.
