Töötan suures kontorihoones. Nagu ikka, on esimesel korrusel niinimetatud töölissöökla, kus siis kõikide majas olevate kontorite inimesed söömas käivad. Mina võtan iga päev suhteliselt samal kellaajal päevaprae. Mis mind aga jätkuvalt hämmastuma paneb, kuigi olen samas kohas töötanud juba mitu kuud, on söökla teenindaja tujukus. Ealeski ei tea ette, mis tuju tal on — tegemist oleks nagu kahe eri inimesega, sest ühel päeval see naine naeratab laialt ja räägib juttu ja teisel päeval ei vaata otsagi, vaid tõstab sõnatult portsu taldrikule. Oleks siis portsud ikka samasugused, aga ei: hea tuju päevadel saan sellise hunniku toitu, et ei jõua kõike äragi süüa, aga halbadel päevadel jääb pärast miniatuurse prae söömist kõht tühjaks.

Ma ei kirjutanud seda kirja sellepärast, et viriseda, vaid lihtsalt selleks, et uurida — kas ka teie teate selliseid inimesi, kelle puhul kunagi ette ei tea, mis tujus ta on ja need tujud on nii kardinaalselt erinevad? Mis põhjus sellisel asjal küll olla võib?