Olen 31aastane mees. Mul lõppes pool aastat tagasi pikaajaline suhe ja hiljuti leidsin omale uue silmarõõmu. Kuid jõudsime vaevu kuu aega koos olla, kui juba läks tüliks...

Tutvusime selle neiuga ühiste tuttavate kaudu. Hakkasime teineteisele kohe meeldima ja juba järgmise nädala lõpus kutsusin ta kohtingule. Olemegi nüüdseks kuu aega deitimas käinud, suhe veel väga tõsiseks läinud pole, kuid oleme siiski kindlalt koos.

Eelmisel reedel läksime koos klubisse, esimest korda. Alguses oli tore, aga siis hakkas imelikuks kiskuma. Esiteks nägi ta seal mingeid sõbrannasid ja vanu klassiõdesid kogu aeg ja tahtis muudkui nendega lobiseda ja tantsida. Mul poleks üldiselt selle vastu midagi, aga kuna mul endal klubis kedagi tuttavat ei olnud, siis hoidsin ikka ise ka tema lähedusse.

Ühel hetkel, kui olin just parajasti meile juua ostma läinud, nägin, et talle ajas külge mingi tüüp. Hakkas juba talle kätt ümber panema ja käitus ikka väga ebameeldivalt minu jaoks.

Läksin siis kiiresti oma tüdruku juurde tagasi ja ütlesin tüübile, et ta võiks nüüd ära minna, sest see on minu tüdruk. Ma ei öelnud seda üldse kurjalt ega midagi, lihtsalt konkreetselt.

Aga mis selle peale lahti läks! Pruut käratas mulle, et mida veel see pidi tähendama?! Talle ei meeldinud minu sekkumine ikka kohe üldse. Ta ütles, et ma pole tema omand ja et ma ei pea kontrollima, kellega ta mida teeb. Ma olin nii hämmeldunud, et ei osanud kuidagi reageeridagi...

Me leppisime pärast seda üritust küll ära, kuid okas jäi mulle hinge. Sellist suhet ma küll ei taha, kus naine laseb ennast võõrastel meestel käperdada ja mina pean seda rahulikult pealt vaatama. Ma ikkagi soovin teda kaitsta, kui keegi talle ligi tikub. Ja siis tuleb välja, et seda polegi vaja?!

Naised, kas teile tõesti ei meeldi enam mehed, kes teie kaitseks välja astuvad?