"Minu vanaema on alati olnud daam suure algustähega. Kui vanaisa veel pildil oli, siis olid nad see musternäidis abielust — ilus ja hoolitsetud majake, väikesed perekonna kokkusaamised aegajalt, mida saatis ideaalne mitmekäiguline õhtusöök ja armsad soojamaareisid. Kuid vanaisa lahkus siit ilmast pea 20 aastat tagasi ja minu konservatiivsest vanaemast sai äärmiselt vabameelne elunautija.

See on loomulikult suurepärane, ta leidis endale uue mehe, kellega nad on nüüd ka üle kümne aasta koos olnud. Kuid viimasel paaril aastal on vanaema jututeemad muutunud natukene imelikuks. Nimelt tahab ta minuga ainult seksist rääkida. Olgu, ma saan aru — neil on suurepärane sekselu ja ta tahab neid detaile ka minuga jagada. Olgu, elan üle. Aga millegipärast on ta arvamusel, et ka tema võiks minu sekselu kohta absoluutselt kõike teada ja kui ma ütlen, et ma pigem jätaksin selle info enda teada, arvab ta kohe, et küllap mu elukaaslane jätab siis mind varsti maha.

Sest mina ei andvat talle üldse kätte! Loomulikult on see absurdne arvamus, aga ma tõesti arutaks (kui üldse!) oma sekselu sõbrannadega ja pigem väheke delikaatsemal viisil.

Mul ei ole otseselt midagi selle vastu, et mu vanaema nii ausalt ja avameelselt oma sekselust räägib, aga mul on väga raske vaadata teda oma mehega koos, kellel pole õrna aimugi, et mina tean detailselt, kuidas tema mootor eile õhtul põrisemisega hakkama sai."

Kuidas ma võiksin oma vanaemale ilma teda solvamata öelda, et äkki võiks selle seksiteemaga veidike tagasi tõmmata?