Suvi on muidu ilus aeg küll, saab ujuda, rannaliival ja päikese käes suvilamurul lesida, marju korjata ja aias raamatut lugeda. Ma olengi rohkem vaimne inimene, intellektuaal. Pigem loen, kui pidudel käin. Suvilas lugeda on linnakorterile vahelduseks nii mõnus. Ma vahel ikka osalen ikka pidudel ka, aga mul ei ole eriti meeste seas lööki ja siis naised ka selle põhjal arvavad, et minuga ei ole populaarne suhelda. Mõni üksik laiema silmaringiga mees ikka suhtleb, aga enamasti nad peale esimest kohtamist tagasi ei helista, sest ma osutun nende jaoks liiga harituks, ma arvan.

Muidu mulle suvi meeldib väga, aga suveriiete puhul on tüütu on see, et peab viitsima kaenla alt, jalgade pealt ja mujalt karvu ajada. Talvel on palju mõnusam, saab rahulikult puhmastega ringi käia, sest kui paksude talveriiete alla keegi ei vaata, siis ei aimagi ju et seal midagi karvast on. Kui tekib oht, et võib kohtinguks minna, siis tavaliselt ikka tean ju ette ja jõuan suuremad karvad ruttu ära ajada. Aga seda juhtub nii haruharva, ja ma tavaliselt niisama enda jaoks ei viitsigi mõttetu karvaajamisega tegeleda. See on rohkem beibede ja ilueedide rida. Ja üleüldse — loomulik ilu ongi tegelikult ju kõige ilusam, ja ainult pealiskaudsed ja tühised inimesed ei mõista seda. Mehed enamasti kahjuks ikka ei oska naise sisemist ehk tõelist ilu hinnata, kui naine nagu Barbie välja ei näe. Mehed ikka valivad kõigi seast esimesena need pealt veatud ja ilusad, kuid seejuures suhteliselt harimatu mimmi ja siis ongi loogiline, et minusuguse tõeliste naisevormidega raamatuinimese jaoks enam häid mehi ei jagu. See muidugi näitab meeste kohta ka ikka üht koma teist. Küllap nad on kompleksides, siis ei julgegi endast targemat naist vaadata.

Suvel on see jama veel ka, et lahtiste kingadega peab käima, et jalad kuumaga higistama ei hakkaks, ja siis peab viitsima varbaküüned korras hoida ja varbakarvu ajada. Talvel on mõnus, peidad pikad küüned ja kõverad varbad villaste sokkide sisse ja keegi ei tule sind väliste tunnuste järele hukka mõistma.

Meil ikka üldse käib see välisele rõhu panemine täie hooga. Vaadake ise tänaval ringi, noored ülesmukitud naised igal pool ja olen kindel, et nad ei suuda peale poe reklaambukleti midagi sisuküllasemat lugeda.

Ma olen tutvumisportaalides muidu meestega palju suhelnud ja mõne üksikuga kohtamas ka käinud, aga pikemat suhet pole seni kahjuks õnnestunud luua. Ma pole lihtsalt oma hingesugulast veel üles leidnud, kelle jaoks ei ole kõige olulisem, et ma oleksin raseeritud ja pediküüritud ja sportlikus vormis. Mis sellest, et mulle meeldib kooke ja pitsat süüa ning vahel siidrit juua, mis siis, et kehakaal sellest tõuseb, ega see mind veel koledamaks inimeseks ei tee ju.

Või ma eksin?