Kas ma olen kahepalgeline, kui ma oma peika pärast ennast raseerin, kuigi muidu ma seda ei tee?

 (47)
Kas ma olen kahepalgeline, kui ma oma peika pärast ennast raseerin, kuigi muidu ma seda ei tee?
MorgueFile

Naistekaga võttis ühendust feministlike vaadetega naine, kes on endaga teatud delikaatsete dilemmade tõttu veidi pahuksis.

Ma ei pea ennast nüüd päris padufeministiks, aga selle vastu olen küll, kui naised teevad mingeid iluprotseduure lihtsalt sellepärast, et meestele meeldida. Mina olen üldiselt arvamusel, et inimese karvakasv on loomulik nähtus ja seda ei pea piirama. Samas ma ju tean, kuidas mehed “põõsastesse” suhtuvad.

Hiljuti kohtasin üht meest. Käisime mitu korda koos väljas, asjad läksid, nagu nad minema peavad, kuni jõudis kätte päev, kui ta kutsus mind enda juurde. Et teeb süüa ja vaatame filmi ja tunneme end mõnusalt. Muidugi sain aru, et ilmselt see õhtu lõpeb voodis. Ja muidugi võtsin enne tema juurde minekut põhjalikult ette ja tegin ennast nii ilusaks kui vähegi oskasin. Komplekti kuulus ka raseerimine, sest naistele on ju pähe taotud, et nad peavad olema siledad. Kõik läkski tol õhtul nii, nagu olin arvanud. Tundsin ennast hästi ja vabalt — kui ma ei oleks nii põhjalikult ette valmistunud, siis ilmselt ei oleks tundnud.

Nüüd ma ei teagi, kuidas edasi käituda. Meie suhe on veel noor ja mul oleks imelik hakata lambist oma karvakasvu puudutavatest vaadetest rääkima. Aga samas mind painab see, et ühiskonna survel käitusin ma nii, nagu naistelt oodatakse ja käitun ilmselt nüüd ka edasi. Sest ma ei kujuta ette, kuidas ta reageeriks, kui ma järsku karvaseks metsnaiseks muutuksin. Tema ju ei tea, et selline ma olengi enamus oma elust olnud. Minu eelmine peika oli hoopis teistsugune, temaga mul isegi ei tekkinud dilemmat, kas ennast raseerida, sest tema ütles mulle kohe, et talle meeldivad naised sellisena nagu nad on looduse poolt loodud ja ärgu ma põdegu. Ja ma ei põdenudki.

Seotud lood:

Aga nüüd ma põen. Sisetunne ütleb mlle, et mu praegusele peikale päris nii metsikud naised ei meeldi. Samas ma ei tahaks oma veendumustest loobuda mingi mehe pärast. Ja samas olen ma sellesse “mingisse mehesse” hullupööra armunud. Mida ma peaksin tegema?

Kirjutage Naistekale, mida peaks tegema see naine, kes ei tea, kuidas käituda, et meeldida nii iseendale kui oma uuele mehele. Milline võiks olla kompromiss ja kas on üldse tarvis sellisel teemal kompromisse teha?