"Ma olen selline veider naine, kellele kooselu mehega ei meeldi. Jah, siis kui pool Eestimaa naisi ohib, et kuhu mu mees jooksis ja miks me koos ei ela, tunnen tõesti ma, et kooselamine on tüütu. Korista ta eest, tee süüa, ole norksamisest häiritud (mul on ülikerge uni ja tõesti see segab puhkamist) jne. Ma ei vihka mehi ega mehelikke omadusi, ma lihtsalt ei talu neid 24/7 enda ümber.
Samas ma tahaks endale last küll järgmise 3-5 aasta jooksul.

Küsimus oli, et kui last kasvatatakse üksi, siis kas tast saab tulevikus rikutud psüühikaga, valede ideoloogiliste arusaamadega inimene? Kas poisist kasvab memmekas ja tüdrukust naine, kes ei jaga meestest ööd ega mütsi?
Kas on võimalik kasvatada täisväärtuslik kodanik nii?"