"Kasvatamatuse tipptase ehk uskumatu, kuidas tänapäeva noored ennast kinos käies üleval peavad!"

 (34)
Lõuna-Korea poistebändi kontsertfilmi esilinastus
Foto: Robin Roots, Õhtuleht

Sellest ma ei räägigi, et kodust pole mingeid lauakombeid kaasa saadud - popcorni matsutatakse nii, et see lendab mõlemast suupoolest meetrite kaugusele. Ma räägin hoopis nendest neetud nutitelefonidest!

“Kuidas on võimalik, et noored inimesed tulevad kinno filmi vaatama ega suuda poolteist tundi lihtsalt filmile keskenduda? Millegipärast on enamikel noortel vaja iga kümne (ilmselge liialdus, tegelikult on see number pigem viis!) minuti tagant oma nutitelefoni kontrollida, et ega keegi kirjutanud pole?

Teeks nad seda siis nii, et valgus on keeratud miinimumini, et võimalikult väheseid inimesi segada? Kus sa sellega! Valgus on loomulikult maksimumini keeratud, ja nad lihtsalt ei kontrolli seda telefoni kiiresti, vaid unustavad ennast minutiteks sõpradega kirjutama. Täisvalgustatud ekraaniga, niiet teistel inimestel on väga raske kinoekraanile keskenduda, sest äärmiselt ere valgustäpp sibab vaateväljas ringi.

Mõtlete muidugi, et mida ma siin halan, miks ma siis ei ütle nendele noortele midagi, kui nad mind nii väga häirivad? Olen öelnud ja korduvalt. Olen saanud väga ülbeid vastuseid, mind on korduvalt sinnasamusesse saadetud, mulle on ülbelt näkku naerdud. On olnud ka paar juhtumit, kus dramaatilise ohke saatel on see telefon lõpuks ära pandud… et see 15 minuti pärast uuesti välja võtta. See on lihtsalt nagu võitlus tuuleveskitega.

Seotud lood:

Tuleb vist kinos käimine ära lõpetada, sest ma ei mäleta, millal ma viimati sain rahulikult filmielamust nautida nii, et kellegi valgustatud ekraaniga nutitelefon mu silmade ees ei vilkunud.

Tahaksin lihtsalt teada, kuidas teie suudate kinos käimist nautida või olete samuti need inimesed, kellel on kogu aeg vaja oma telefoni kontrollida?"