Enne lapseootele jäämist olin ühes pubis teenindaja. Mingit megapalka sealt muidugi ei tulnud ja töö ise polnud ka eriti meeldiv, aga vähemalt ei istunud ma niisama. Rasedusuudis oli hea uudis meile mõlemale — mees oli väga õnnelik, et saab isaks ja minul oli hea meel, et saan sellelt töölt ära. Lapse üle oli muidugi ka hea meel, ärge nüüd valesti aru saage. Kui dekreeti jäin, siis rääkisime mehega, et võiksingi koduseks jääda. Mulle endale meeldis see mõte väga ja meeldib siiani. Mees oli algul väga rahul, et kodus olen. Söök laual, tuba korras, mida võiks veel tahta?! Ka rahalise poole arutasime läbi. Tema arvas, et tema sissetulekust jätkub meile kolmele. Tegelikult jätkubki, midagi pole ju muutunud, vähemalt minu teada. Emapalk sai mul juba tükk aega tagasi läbi, aga natuke sain säästa ja väike tagavara oma raha mul siiani oli. Nüüd enam pole, otsa sai. Mehe käest raha küsima minnes sain aga teada, et tema ikkagi pole rahul sellega, et üksi peret üleval peab ja arvab, et ma peaks tööle minema.

Ma üldse ei taha. Mulle kodus nii väga meeldib olla ja meie tütrega tegeleda. Naudin emaks olemist ja kodutöid ja söögi tegemist. Ma pole üks neist, kes päevad läbi Facebookis istub ja kelle mees peab tulema töölt tube koristama ja süüa tegema. Kodu on puhas, söök on alati valmis, kui mees jõuab, lasen tal puhata, kui ta soovib jne. Ta ei pea kodus midagi ise tegema, ma vahetan lambipirnid vajadusel ära ja ehitan riiuli valmis. Tütar on nii väikene veel, et ma ei kujuta ette, et peaks ta lasteaeda panema. Tahaksin temaga kodus olla vähemalt seni, kuni ta viieaastaseks saab.
Mees ütleb, et mina pean ka raha teenima hakkama. Miks, kui tema palgast on siiani jätkunud? Ta ütleb, et kui ma ei saa töökogemust, siis ei saa kunagi paremale tööle ja jäängi baari. No mis sellest siis on? Ma ei tahagi kõrgelennulist karjääri ega firmajuhiks saada. Tahan olla kodus oma perega või teha mingit lihtsamat tööd. Tema ei saa sellest aru ja ütleb, et ei kavatse elu lõpuni mingit potilillekest kasvatada siin majas. Oleme täitsa tülli läinud selle pärast.

Mida teie sellises olukorras teeksite?