Korteris elav naine kurdab: naabrite lapsed kupatatakse kõik koos õue mängima ja nende mängud koosnevad minu arust peamiselt arutust kisamisest
Lugesin kirjanik Katrin Pautsi lugu, kus ta kurdab selle üle, et tema Kalamaja kodus rahu ei saa, sest naabrimehed käivad maja kõrval parklas kossu mängimas ja soojade ilmadega see mure vaid kasvab. Minul on sarnane mure, aga häirivaks objektiks pole mitte korvpall, vaid naabrite lapsed.
Mul endal lapsi pole, tõenäoliselt sellepärast tulengi hoopis Naistekasse oma lugu kurtma ega mõista lapsevanemate suhtumist, aga ma pean tunnistama, ma olen totaalselt väsinud neist naabrilastest.
Elan samuti Kalamajas puumajas ja meil on neid puumaju hoovi peal kokku kolm tükki. Kolme maja peale kokku 12 korterit, millest kaheksas elavad lastega pered. Kõik lapsed on alla kümne aasta vanad ja võite nüüd ette kujutada, mis soojade ilmadega saab.
Nimelt kupatatakse kõik nende kaheksa korteri lapsed peale lasteaeda või koolipäeva koos õue mängima ning nende mängud koosnevad minu arust peamiselt arutust kisamisest ja karjumisest, nutust ja vingumisest. Noh, natukene panen üle, aga võite ette kujutada, kui palju röökimist mu koduhoovis on. Muide, nad ei röögi vaid hoovis, vaid vahepeal jooksevad mööda trepikodasid üles-alla ja röögivad seal ka.
Ja tõesti, olen alati mõelnud, et kui tahad vaikust, koli eramajja, ära ela seal korteris, aga hetkel meil veel elukaaslasega pole võimalik kolida majja elama. Plaan on küll, sest korteriinimene ma kohe üldse ei ole. Naabrid käivad mulle 2/3 ajast lihtsalt närvidele.
Aga kevad on käes ja sellega ka esimesed suveilmad, just nägin, et üks naabrinaine on jälle rase ja neid lapsi tuleb aina juurde. Äkki peaks ise ka endale ühe tegema, siis saaks aru, mida need lapsed kogu aeg kisavad ja miks neile keegi ei ütle vahelduseks, et "kuulge, võtke oma nukud või mudelautod ja mängige rahulikult". Muide, kõige totram on see, et oleme hoovi ühte nurka loonud isegi lastele mängimiseks suurepärased tingimused. Ei, nemad mängivad ikka otse minu akna all.
Täna on veel ilmad sellised, et kui üle viskab, saan aknad kinni panna, aga kui suvel jälle kuumalaine tuleb, siis pean vist küll hotelli kolima. Sest nii vastik naabrimutt ma ka olla ei taha, et akna peal kõigiga pahandama kukun.
Kas lapsevanemad ise ei saa tõesti aru, kui väsitav see tööpäeva lõpus võib olla? Või neid lihtsalt ei huvita, sest saavad siis ise toas puhata?
