Nimelt teatas ta eile, et tema isal tuleb sünnipäev ja too olevat meid nädalavahetuseks grillipeole kutsunud ning minu mees ütles, et kui mina ei taha tulla, siis tema läheb ikkagi.

Olin pisut šokeeritud. Kuidas sa üldse saad nii öelda? Kuidas võtta sellise otsuse vastu, kui me elame ühes kodus ja nakatudes on suur tõenäosus, et nakatun minagi?

Seal sünnipäeval ei ole muidugi küll suurt rahvast, vaid isaga koos elavad inimesed (naine, teismelised lapsed, vanaisa), aga minu jaoks tundub see siiski juba päris suur ring. Kust tean mina, kellega need teismelised on kokku saanud või seda, kas mina võin sellele vanainimesele äkki ohtlik olla?

Ütlesin siis mehele sama teravalt vastu, et olgu, aga siis ela ka pärast kaks nädalat sealt...

Natukene nagu tundub küll, et inimesed on juba ise käega löönud, aga kui vaadata Tallinna nakatumiste arvu, siis ma arvan, et tuleks ikka veel pingutada, või mis? Ei taha me keegi ju juunis ka veel nelja seina vahel istuda...

Mida teie samas olukorras teeksite?