Armukeseks hakkavad madala enesehinnanguga inimesed. Nad arvavad, et ei vääri paremat, s.t. ei ole atraktiivsed vabade inimeste jaoks. Vahel juhtub ka nii, et armuke ei tea, et on armuke, talle on maad ja ilmad kokku valetatud. Kui inimene on aga teise osapoole abielust ja perest teadlik ning ikkagi arendab suhet, siis sel juhul on tegemist enamjaolt madala enesehinnanguga, see tähendab, et inimene ei väärtusta ennast, mõtleb endast halvasti. Hea enesehinnanguga, intelligentsed inimesed armukeseks olemisele oma väärt elu ei raiska. Probleeme enesehinnanguga on ka armukesi pidavatel abieluinimestel. Läbi armukeste pidamise tõstavad nad oma ego ning arvavad, et seeläbi tõuseb ka nende enesehinnang ning väheneb alaväärsuskompleks. Kahjuks on see vaid tühipaljas enesepettus. Paigas enesehinnanguga inimene ei vaja sellisel moel ego tõstmist. Ta teab, mida ta väärt on.