Käisime eile õhtul sõbrantsidega klubis sünnipäeva tähistamas. Oleme kõik abielus, soovisime üle mitme aasta lihtsalt kerge naisteka teha. Kõik sujuski üsnagi lõbusalt. Peo edenedes imbus aga kusagilt meie lauda üks härramees koos šampusega, ajas igati viisakat juttu, rääkis oma perest ja kirglikust armastusest oma naise vastu.

Pidu kogus tuure, härrasmees palus meid kordamööda tantsupõrandale, tellis lisajooke. Õhtu naelaks kujunes aga hetk, kui eelnimetatud isane tegi ettepaneku veeta ülejäänud öö koos temaga kellegi sõbra korteris! Meie lahkusime oma naiskambaga peatselt kodu poole, kuid see viimane episood andis kõneainet kogu teekonnaks. Kas meeste SUUR ARMASTUS oma naise suhtes ongi nii räpane ja petlik? Kuidas te lähete koju ja oma naised kaissu võtate nagu ausad mehed? Kas teil tõesti pole südametunnistust või on see totaalselt üksnes alakehasse valgunud?