Lugeja küsib nõu: kuidas pärast täiesti põhjas käimist uuesti järje peale saada?
Ja nüüd imekombel sain endale töö, mis pole kahjuks mu erialaga seotud, vaid tavaline lihttöö. Vaatamata sellele, et see töö ei taga mulle palju, saan endale nüüd jälle natuke rohkem lubada ning tahaksin nii väga sõpru tagasi, aga nad ignoreerivad mind. Olen ikka nagu maailmast ära lõigatud. Teine asi on see, et töö ei paku mulle pinget, tahaksin oma erialast tööd tagasi aga ma lihtsalt ei osutu valituks, ilmselt ma ei suuda tööandjaid või personalijuhte veenda, et olen piisavalt hea.
Kuidas saada usk iseendasse jälle tagasi minu olukorras? Tahan tunda, et olen kellelegi vajalik, et minu ülikoolis käimisest oli kasu ning saaksin taaskord töö, millest rõõmu tunnen?
Kuidas ennast taaskord seltskonda viia? Tunnen puudust sõprade sünnipäevadest ja teistest koosviibimistest. Hetkel ei kutsuta mind kuhugi ning kui ise üritan seltskondlik olla ja ennast nn “külla kutsuda”, siis leitakse mingi põhjus, et mind ignoreerida.