Lugeja uurib: kas sügismasendust on võimalik ennetada või peab sellega tõesti leppima?

September pole isegi veel käes, aga esimeste vihmaste ja jahedamate ilmadega läks juba tuju nii ära. Sõbrannadega rääkides mõistsin, et ma pole ainuke. Ja nähes morne nägusid ühistranspordis — see vist vaevab meid kõiki…

Ma räägin muidugi sügismasendusest. Suvel on elurõõm sees, hea meelega vihun tööd teha, aga nüüd tulevad lausa pisarad silma, kui mõtlen, et ees ootavad kõle oktoober ja november, kus tööle minnes ja sealt tulles on pime.

Sõbrannad on samuti kurtnud, et sügiseti on lihtsalt nii halb olla. Tülitsetakse meestega rohkem ja kõik tekitab nii suurt tuska. Imelik kohe, kuidas ilm saab tuju niivõrd mõjutada. Loomulikult võib peale tööpäeva teha erinevaid tubaseid tegevusi, aga ikka vahe on sees, kas minna rõõmsalt peale tööd randa ujuma või siis hoopis koju koristama.

Eks see üks pseudoprobleem ole jah, tunnistan seda ise ka, aga tahaks ikkagi teada, kas keegi on leidnud mõne lahenduse, et sügismasendust ennetada? Või kas on mõni eriti efektiivne viis sellega tegelemiseks?