Soovin, et me kõik suudaksime uuel aastal näha ja mõelda kaugemale. Võiksime kõik alustada sellest, et me tahame seda teha. Olen mingis mõttes alati maailmaparandaja olnud, aga aastad õpetavad, et kedagi sundida ei saa.

Tahaksin, et me oskaksime olla materiaalsete karkudeta, sest kui need alt kaovad, on meil taskud prügi täis. Et midagi saavutada, peaksime suutma armastada iseennast ilma asjadeta. Pea endast lugu ja seda hakkavad ka teised tegema. Aja raiskamine on üritada teiste lugupidamist välja teenida, ajada suled puhevile ja oodata, et keegi märkaks. See kõik on viivuks ja lõppude lõpuks ei loe.

Ära ela vaimses kitsikuses, ole olemas. Lõpeta see peaga vastu seina jooksmine ja muretsemine asjade pärast, mida sul pole. Märka ja pööra tähelepanu oma lähedastele. Nemad on sinu suurim tugi, millele toetuda, kui on raske. Inimsuhetesse investeerides sa ei kaota mitte kunagi. Nende toel oled sina ise ja suudad teha seda, mis tõesti loeb ja pakub pinget. Kul tahad mägesid liigutada, tee seda kirega. Kui väiklased inimesed üritavad sind alla kiskuda, mõtle suurelt. On kindlasti inimesi, kes tahaksid, et kogeksid ebaõnne. Ära paku neile seda rõõmu. Tunne neile kaasa. Jää suureks. Teravate märkuste kogemisel tea, et kasvad.

Uueks aastaks soovin, et suudaksime eristada olulise ebaolulisest ja seada omale eesmärke. Keskenduda ja suruda alla oma sisemine “nüüd ja kohe” hoiak, sest liigne agarus võib tõepoolest ogarus olla. Varu kannatust eesmärkide saavutamisel ja väldi neid ahvatlusi, mis suunavad sind teelt kõrvale. Piisava tahtejõuga ei ole olemas võimatuid asju, on vaid takistused, mis on ületamiseks — seda magusam on vili.

Tean, et naised suudavad saata korda ka kõige ulmelisemaid tegusid, kui neil on kindel siht silme ees. Järelikult ei ole siin muud, kui hakata tegutsema! Elu on liiga lühike selleks, et seda juhuse hooleks jätta.