Eesti meestel on sageli alaväärsuskompleks; eriti kui pole haridust ja tulevikku. Selle kõige selgemaks väljandusviisiks on BMW, olgu ta siis nii vana ja kasutatud kui tahes. Aga olgu tume ja liikugu kõba häälega. Ja kes see seda korterit ikka näeb, BMW’d nähtakse rohkem, järelikult on ka sinna vaja raha panna. Aga see muutub, kui ühiskond maha rahuneb. Me oleme üldiselt ikka sinnapoole teel ja asjad hakkavad normaliseeruma.

***

Endisaegsete, 50 -60 aastat vanade paneelmajade ümbrused on pungil uhkeid autosid. Ise elab mitte heas korras paneelika üürikorteris, aga VOHH, auto peab Lexus, viimase peal Audi või mingi traktori suurune maastur olema. Ja siis need Hummerid, Lexused pargivad kümne parkimiskoha peale viiskümmend tükki. See toimub nii: üks sõidab minema, teine siblib ennast juba väheke poolenisti metsa-alla, poolenisti trotuaari peale. Prügikonteinerite majakeste ümbrus on nii pungil, et prügimajake ei paistagi. Kas järgmine paneb turbo-kimamisega prügimaja katusele väääää?

***

Kui vaatad, missugused autod seisavad paneelrajoonide majade ümber, siis hakkad küll imestama, kuidas selliseid autosid enesele võimaldada suutev inimene elab taolises sotsiaalmajade rajoonis. Või siis niipidi, et kuidas inimene, kes enesele Lasnagorski peldikust paremat elamist muretseda ei suuda, leiab omatigi raha jeebi või muu luksuslikuma auto ostmiseks. Minule ei mahu ka selline asi ka pähe.

***

See maasturite hullus on tõesti Tallinnas ulme mõõtmetega. Suvel sai 2 päeva Milanos veedetud ja nägin ainul 1 maasturit kuskil panga ees seismas. Võimalik et veeti raha sellega.Kord õnnestus Tallinnas Narva mnt nii sõita et peale minu olid kõik autod tänaval mõlemis suunas maasturid.