Lugejad jagavad kogemusi: miks naised 30. eluaastate keskel "nähtamatuks" muutuvad ja kuidas end taas "nähtavaks" teha?

Üleeile avaldasime naise kirja, kes oli õnnetu, et on juba 35aastasena “nähtamatuks” muutunud — mehed teda tänaval enam ei märka. Naisteka lugejad pole olnud kadedad sellel teemal oma arvamusi ja kogemusi jagama ning need mõtted on nii head ja ilmselt paljudele kasulikud, et avaldame meie arvates parimad neist.

kats42

Probleem puudub, sest järjest rohkem vaadatakse. Eks abi on ka palju kaotatud kehakaalust ja säravatest silmadest! Miks sind ei nähta? Sest sa ise mõtled ja arvad, et oled nähtamatu. Enesekindlus ja hea enesetunne paneks su särama ja see paistab kätte ka teistele su ümber.
Möödunud nädalal käisin pealinnas ja oli megailus päikeseline ilm, tuju hea, meel rõõmus ja jalutades Tammsaare pargis ei näinud ma mitte ühtegi õnneliku olemisega inimest seal. Kõik olid hallid ja väsinud, tülpinud, tõsised… Pole ime siis, et nende seast vastutulijaile silma jäin! Vaadati ja see tegi olemise veel rõõmsamaks. Naerata!

femme

Tuleb ajaga kaasas käia. Kui ikka 35aastaselt üritada 20aastane olla (juuksed ikka pikad ja lahti, ikka lühikesed seelikud ja liibuvad pluusid jne), siis mis seal imestada, et midagi nihu. Eks see paistab välja, et üritad elu eest mitte “tädi” olla. Jätab meeleheitliku mulje ja meeleheide ei ole atraktiivne… Kusjuures minu meelest lähevad naised vanusega ainult kaunimaks, kui nad oskavad oma vanuse eeliseid ära kasutada ja lasevad endal areneda, mitte ei jää kuskile vanadesse dogmadesse kinni. Nagu keegi kuskil ütles, ilu 16aastaselt on iseenesest mõistetav, ilu 60aastaselt on juba saavutus.

tervitus

Tervitus õnnetule kirjutajale! Kirjatükk ise annab vastuse: “ma ei tea, mida ma teisiti teen kui varem!” Tulebki natuke teisiti teha — kui 10-20 aastat on edasi läinud. Kui midagi teisiti ei tee, siis on inimesele justkui peale kleebitud silt: “See inimene on aastast…1995?”. Astu kastist välja — kui nii hirmsasti tähelepanu vajad. (Teismelisi jäljendada siiski ei soovita. Pigem leia oma stiil). Mina olen märganud, et targad ja võimsad naised huvitavad mehi igas vanuses.

Meez56

Oled vanasse kinni jäänud ja ei suuda muudatusi ette võtta. Lõika juuksed lühikeseks, värvi oranžiks, kanna normaalse pikkusega naiselikku tuules lehvivat seelikut ja mitte väga kõrgeid kontsi! Pane värvi oma välimusse ja võta lahedam hoiak ja ka mina hakkan sind märkama. Ja ära meigiga üle pinguta — see krohvimine peletab pigem eemale ja on hirmutav, sest kunagi ei tea, mida meigikiht tegelikult varjab.

PT

Saan aru. Endal oli ka imelik, kui möödujate pilk ei jäänud enam peale, kohvikus ei loodud enam pilkkontakti jne. Kommenteerijatest enamik naeruvääristab seda edevuseks jms, aga tegelikult on selle taga kurbus, et inimesed ei tunne enam su vastu huvi. Nii naised kui mehed. Naised ei vaata enam võrdlevalt, mehed ei vaata enam küsivalt ega tunnustavalt, kumbki osapool ei algata enam suhtlust, ei teki arutelusid, et mis teoksil, teeks midagi koos… Sellega harjub lõpuks ära muidugi. Mul on avalikel sündmustel, nt kontserdil sageli tunne, et ma vaatan elu kui filmi, olen kehatu. Aga siis astub keegi varba peale ja illusioon läheb üle… Keha on, huviväärtust enam pole. Ses märkamatuses on ka senisest suurem võimalus asjade üle järele mõelda, muutuda sügavamaks, mitte sõltuda nii palju teiste arvamusest. Nüüd 44. eluaastaks olengi selleni jõudnud ja nähtamatus mind enam oluliselt ei häiri. Oleme kõik surelikud mingil kohal oma elukaarel koos sellest tulenevate võimaluste ja piirangutega. Põdeda pole mõtet.

Peeter

Mulle tundub, et see vanuse piir, mil naine enam võõrastelt tähelepanu ei saa, ongi kõige tüüpilisemalt umbes 35. Sel ajal toimub kõige kiirem muutumine. Kui natuke ebaviisakalt väljenduda, siis sel ajal toimub kõige kiirem atraktiivsuse vähenemine. Naine on edasi ikka meeldiv ja sageli ka ilus, kuid kahjuks ei ole enam anonüümses mõttes ihaldusväärne. Ihaldusväärne saab edasi olla sõprade ja tuttavate hulgas, kes inimest lähemalt tunnevad (ja seda tänu isikuomadustele), kuid mitte tänud bioloogilisele atraktsioonile, mida mehed kilomeetri kauguselt ära tunnetavad. Aga selline asi juhtub ka meestega. Meeste ärakukkumine toimub aga natuke hiljem ja ei ole nii järsk. Asi on selles, et naiste atraktsioonist moodustab põhilise osa värskus, noorus, kogenematus, meeste omast moodustab suure osa aga just nende omaduste vastand. Kogenud, enesekindel, kindla sihiga mees on atraktiivne edasi. Elu on ebaõiglane, kahjuks. Naised õitsevad ilusamini kui mehed, aga teevad seda lühiajalisemalt. Soovitan naistele selle üle mitte väga muretseda. Sellepärast, et siis võimendub see teema veel rohkem üles ja tulemus on veel hullem kui enne. Iga hinna eest plika välja näha kahjustab minu arvates vananeva naise väärikust palju rohkem, kui väärikas vananemine. Loodan, et olin abiks ja kedagi ei solvanud.