Miks naised siis ei võiks vahest meestega tantsimist alustada? See ajab täiesti masendusse juba, kuidas näiteks sõber ütleb, et need naised seal on sind pool tundi jälginud või mõni naine tuleb juurde ja ütleb, et ma tantsin hästi. Või siis naine jookseb riietehoidu järgi ja ütleb, et ära mine ära, et sinuga olles saan vabalt tunda tantsupõrandal. Või klubis kuulen, kuidas mööduvad naised mainivad, et see on see hea tantsija.

Jah ma tantsin üksi ja hästi, aga see ei tähenda, et ma tahan üksi tantsida. Miks kõik eeldavad, et kui oled hea tantsija, siis naiste tantsima kutsumine on vaid tahtmise küsimus. See ei ole nii.
Minu jaoks on see täiesti psühholoogiline võitlus. Kuna üksi tantsimise muster on nii sügavale juurdunud.

Tüüpiline on see, et naine tuleb juurde, teeb paar sammu ja siis läheb minema. Või siis tuleb mõni tüsedam naine, kellele ma pean kahjuks ei ütlema, kuna kui ma temaga tantsiksin, siis see ei näeks ilus välja ja raske on juhtida endast kogukamat inimest. Siis jääb arvatavasti pealtvaatajatele mulje, et ma tahangi üksi olla.

Ma tean, et viga on minu enda arguses ja ma tegelen sellega praktiliselt iga päev, aga miks ei võiks naissugu väikestki vastutulekut teha?