Mina jäin lihtsalt selle üle mõtisklema ja oma mõtteid kirja panema, iseendale ja oma tutvusringkonnale ning kogemustele tuginedes. Mulle ei meeldi absoluutselt üldsustamised, et naised on nüüd nii- või naasugused, on säravaid pärleid ja musti lambaid mõlema soo esindajate seas. Mulle tundub, et see konkreetne teemaalgataja meesterahvas on naisterahvastega enamjaolt kohtunud kas ööklubides ja baarides või on siis tegemist sellise vanusegrupiga, kus pole veel eluväärtused päris välja arenenud. Esimese vastaja vanuseks pakuks ka 19-24 aasta kanti, ma ei hakka tema teksti üldse kommenteerimagi.

Kolmanda kirjutise looja tekstist käib pidevalt läbi sõna ENAMUS. Kas Sa tunned enamust eestlastest isiklikult, et nii kindlalt enamusest räägid? Enamus inimesi käib ikka tööl ja hoolitseb oma pere eest ning ei priiska mööda linna ja ööklubisid ringi.

*Joomise kohta — absoluutselt nõus, et liiga palju inimesi tarbib liigselt alkoholi ja selles pajas on nii mehed kui ka naised. On ju avaldatud statistikat ja teada, kui kõrgel kohal me alkoholi tarbimiselt kogu maailmas oleme. Need summad, mis kuluvad alkoholijoobes toimunud õnnetuste ravikulude katmiseks, on üüratud! Selle raha võiks suunata lastele või sotsiaalhoolekandele, mis meie riigis vägagi lonkab. Purjus naine on üldjuhul palju koledam ning tähelepanu äratavam vaatepilt, sest kui kõrgetel kontsadel ja miniseelikus naine tuigerdab hullemini kui hiljuti tormituultes laperdanud haavapuud ning vahepeal ka pikali kukub, nii et kogu tema jalgevahe tervele maailmale näha on, siis on see ikka üks maailma koledamaid vaatepilte!

Siit minu soovitus — kui tahate tipsutada, pange madalad jalanõud ja ennast turvaliselt riidesse, et teised pidulised teie paljast vagiinat või tisse ei peaks nägema ja kui tahate seksikalt hurmav olla, siis püsige kained või piirduge väga vähesega. Ise isiklikult ei ole alkoholiga sõber ja väga palju kordi olen täiesti kainena peol käinud, loomulikult küsiti seepeale minult pea iga kord, et: “Mis sul viga on?” Nagu ma oleks mingi hälbega, et kainet mõistust ja oma ajurakukesi väärtustan. Alkoholi tarvitamist peaksid piirama kõik eestlased, kõige enam muidugi tervise pärast, aga ka seepärast, et eestlane ei oska purjuspeaga käituda — kaob igasugune eneseväärikus ja taktitunne, juuakse ennast igasugusteks loomadeks ja maailmavalitsejateks ja no tegija oled ju siis, kui pilt taskus ja okserida suust väljas. Te olete rõvedad! Mõlemad! Purjus inimene on KOLE, olenemata sellest, kui ülesvuntsitud ta riietuse ja meigiga on.

*Lodevuse ja spordi kohta — jällegi ei saa näpuga näidata ainult naiste pihta — vaadake, kui palju on õllekõhtudega mehi! Muide — alkohol sisaldab väga palju kilokaloreid, ühes pitsis viinas või väikeses klaasis veinis on sama palju kilokaloreid kui ühes supilusikatäies suhkrus! Oma nädalavahetusel pidudel prassimiste asemel võiksite sõpradega korraldada spordiõhtuid, ajate kamba kokku ja lähete jooksma, kiirkõndi tegema, rullitama või mida iganes muud, mida saab värskes õhus teha. Terviseradasid ja võimalusi õues liigutamiseks on igal pool. Säilitate oma närvirakud, püsite toonuses ja rõõmsatena ning hoiate suuri summasid raha kokku.

*Igasugustest kunstvidinatest — päris ausalt tunnistan, olen proovinud nii kunstküüsi, kunstripsmeid kui ka juuksepikendusi. Nende kõigi ühine joon oli võlts tunne ja ebamugavus. Kõige vähem ebamugavad olid vast ripsmed, aga neid oleks pidanud hooldamas käima ja seda ma ei viitsinud, kukkusid lihtsalt ajapikku ära. Kunstjuuksed läksid takuseks ja jubedaks, sest need on ju surnud, palsameeri neid nii palju kui tahes, ellu nad enam ei ärka. Kõige ebamugava tiitli saavad kunstküüned, need olid nii häirivad ja vastikud, et paar päeva pidasin vastu ja siis kiskusin maha. Miks ma need üldse panin? Eks vast uudishimust, ma arvan.. kuidagi kaunimaks ega hurmavamaks need mind ei teinud. Ahjaa, pruunid läätsed on ka olnud, kui ma veel lühinägelik olin. Arvestades seda, kui palju kogu see kunstkupatus maksab, siis ma ei kujuta ette, kust see raha küll võetakse? Neid salonge ja erategijaid on ju ka mustmiljon ja nad toimivad! Järelikult klientuuri jätkub, pole see eestlane nii vaene midagi. Näoraamatus olen küll mõningate daamide fotosid vaadates mõelnud, et kas see vaene inime ise ka aru saab, milliseks peletiseks ta ennast teinud on? Siis on veel sada kommentaari piltide all, et:“Wäuuu, kui ilus!” Ma tahaks neid sõbrannasid natuke kägistada, et mis teil ometi viga on, miks te valetate niimodi inimesele otse näkku??? Mehed, kes selliseid naisi vaatavad, pole ka minu meelest päris normaalsed. Kui oled sellise pool-Hiina produkti omale koju vedanud, siis ära enam vingu, keegi ei käskinud.

*Söögitegemisest — mõtlesin ja mõtlesin.. minu tutvusringkonnas ei ole ühtegi sellist naist, kes ei oskaks süüa teha. Hiljuti oli just naisteõhtu, kus laud oli isetehtud hõrgutistest lookas ja pooltki vist ei jõutud ära süüa. Ei tea, ei oska kommenteerida.

*Rahast ja rikkast mehest — ei tea, ei tunne ennast puudutatuna ja jällegi minu tutvusringkonnas sellised naised puuduvad. Oma elus olen paar korda mehe käest raha küsinud väga mõjuva põhjusega ja viimase variandina. Pigem hädaldatakse selle kallal, et liiga palju tööd teen ja kõike ise majandada tahan. Ei võtnud ka rikast meest, teenib minust vähem. Ka oma saavutuste üle võin uhke olla, neid ma siin pikemalt ette laduma ei hakka, aga eneseteostuse vajadus ning pidev tahe midagi teha ja saavutada on väga suur!

*Koristamisest — mees ja koduloomad on hulluks aetud, sest ma lendan pidevalt tolmuimejaga ringi ja kolistan köögis nõudega. Minu ema oli puhtusefriik, lubasin, et minust mitte kunagi sellist inimest ei saa, tulemus on selline, et sai palju hullem — kui tema koristas terve elamise laupäeviti, siis mina teen seda iga päev!

*Loomi armastan ma alati rohkem kui inimesi, selles pole mingit küsimustki. Ega väga neid pilte ei jaga, aga hirmsasti tahaks kadunud loomade omanikele panniga pähe virutada hoolimatuse eest. Kuidas on võimalik nii lihtsalt oma loomi ära kaotada??

*Tibikirjandusest — teate, mina imestan, kuidas neid praegusel internetiajastul nii palju on ja kui palju nad maksavad! Kas tõesti keegi ostab ka neid? Ei loe ega oska kommenteerida, millest seal kirjutatakse. Cosmot kunagi algusaegadel lugesin, aga kaua sa seda G-punkti ikka otsid.

*Enesekriitikast — minu tutvusringkonnas on lihtsad, ilusad, armsad naised, kellel on vägagi arenenud kriitikameel, nad teavad, mida nad tahavad, nad on edasipüüdlikud, haritud… super! Vahest isegi liigagi enesekriitilised ja arvavad endast vähem, kui tegelikult väärt on ning alahindavad oma võimeid. Minu enesekindlus ei tugine kindlasti mitte välimusel, vaid minu saavutustel ja teadmisel — mis iganes elu mulle toob, ma saan alati hakkama!

*Ülbusest — oleneb, kas sa oled kaine või alkoholijoobes ja mis on sinu probleem või eesmärk. Kui see on kaine peaga viisakas pöördumine, siis lobisemise vastu pole mul kunagi midagi, aga täis peaga: “Õu piff, mis teed ääää..” ei lähe kohe mitte ja selle vastuseks võid küll kohe kuulda, mida ma sinust ja kõigist joodikutest üleüldse arvan. Itaalia ja prantsuse keelt ma ei oska, tõenäoliselt vaataks neile väga lolli näoga otsa ja mõtleks, et: “Mida kuradit need nüüd tahavad?” Pole tähtis, mis keeles pöördumine tehakse, kui see on viisakas ja lugupidav.

*Kodumaast — on tehtud pakkumisi ilusamast tulevikust ja suurtest summadest välismaal ja minu vastus neile kõigile on:“Tänan, ei!” See siin on minu kodu ja minu inimesed ja siit mina ei lahku. Pigem üritan kõigile selgeks teha, et välismaal ei ole teid rahamäed ootamas ja elu nii lilleline kui teile räägitakse. Soome sanitariks, no ei IIAL!! Ma olen õppinud selleks, et olla kasulik oma kodumaal, mitte orjata võõrast riiki.

*Kahjuks ei oska jah tantsida, kuigi hirmsasti tahaks osata, aga kunagi ma kindlasti kursustele lähen, see on mu ammune unistus.

*Naised võivad tõesti väga vastikud ja õelad olla, see on tõsi. Ainult naiste kollektiivis töötada võib olla päris jube, kui millegagi pinnuks silmas oled, siis nad on halastamatud ja võivad su täielikult laostada ning depressiooni viia.

*Ma olen ise ametit õppinud ja mu mees on ametiga ja mu sõbrannadel on ametid.. neil küll kõigil mehi ei ole, sest rohkem on nad tööle kui isiklikule elule pühendunud. Ja muide, asjalikul naisel on ikka palju keerulisem võrdväärselt asjalikku või veel asjalikumat meest leida!  Oskustöölisi kas nii väga enam ongi..? Enajaolt tahavad ikka mehed ka olla firmajuhid ja siidikäpad, et ise tööd tegema ei peaks, aga pappi pritsiks laias kaares. Õnneks on minu suguvõsas palju võrratuid mehi, kes oskavad oma kätega hämmastavaid töid teha. Kui kraadist rääkida, siis on mul ka baka, aga ma ei olegi kunagi nii mõelnud, et:“Issver, mul on baka!!! Olen ikka vinge eit küll ju!!” Pigem tunnen uhkust ikka selle üle, mida ma reaalselt teha oskan, diplom oli vajalik selleks, et ma saaksin seda tööd teha.

*Jah, ma tõesti ei oska väga hästi naine olla. Ei oska olla habras roosiõieke, kelle eest hoolitsetakse, tahan ise olla ja ise saavutada, ei taha abi küsida ja genereerin pidevalt igasuguseid plaane, kuidas saada targemaks ja tugevamaks. Mina ei ütle kindlasti, et mul on häbi olla naine, eriti veel seepärast, et mõningad suguõed on nii nagu nad on, las nemad elavad oma võltsmaailmas, mina olen uhke, et olen tugev, iseseisev ja elus hakkama saav naine!

Mis ma oskan teile lõpetuseks öelda… Elage reaalses maailmas, pange oma väärtushinnangud paika, hoidke üksteist ja kulutage oma närve ning raha mõistlikematele asjadele kui alkohol!