Mees nukrutseb: koristan, viin naisele lilli ja teen massaaži, aga seksi ikka ei saa
Järgnev artikkel võib olla sobimatu alaealistele.
Saime kirja mehelt, kes tunnistab häbiga, et laskis jah end ühel hetkel suhtes väga lõdvaks, aga nüüd, kus ta on juba pikemat aega proovinud kõike parandada, ei näi naine ikka leebuvat.
"Olen see tüüpiline eesti mees, kellest kõik artiklid kirjutavad. Nõuan liiga palju ise midagi vastu pakkumata. Sain sellest aru siis, kui leidsin mõni kuu tagasi naise kohvrit pakkimas pisarsilmil, ta ütles, et läheb minu juurest ära. Et meid ei hoia enam miski koos. Mina olen hoolimatu, ei tee kodus midagi ja suhtel pole mõtet.
Sain nagu puuga pähe. Palusin naiselt teist võimalust ja lubasin, et kõik muutub. Ma tean, et ma olen muutuseks võimeline. Mu naine on tõepoolest väärt paremat meest.
Ja mina tunnen, et minu lubadus on paika pidanud. Olen hakanud naist rohkem kuulama, proovin saada tema vihjetest aru, mida ta tahab, teen kingitusi, viin lilli niisama, olen võtnud enamiku majapidamistöödest ilma midagi ütlemata enda õlule, masseerin teda peale rasket tööpäeva. Kuid ma tunnen, et naine karistab mind ebaõiglaselt. Me ei seksi üldse.
Saan aru, et tal on taastumiseks aega vaja ja ta peab õppima mind uuesti usaldama, aga kas siis viis kuus ei ole piisav aeg, et saada aru, et nüüd jäävadki asjad hästi? Ma ei ole mees, kes teise võimaluse käest laseks. Ma ei taha kedagi teist. Aga päris ilma seksita ka ei saa. Ma ei julge naiselt selle kohta midagi küsida, siis ta arvab, et ma ainult sellepärast olen muutunud. Aga see ei ole tõsi."
