Minu viimane suhe lõppes ca 4 aastat tagasi ning suhte lõppemine võttis mind nii vaimselt kui ka füüsiliselt üsnagi läbi. Ütlen ausalt, et peaaegu 2 aastat olin täiesti löödud olekuga ning enamus inimesi lihtsalt eemaldus minust, kuna ainus millest ma rääkida oskasin, oli see, kuidas ma haiget olin saanud. Tagantjärgi vaadates väga piinlik episood minu elus. Et see kõik veelgi hirmsam näiks, siis tegelesin ka intensiivselt stalkimisega. Õnneks küll ainult internetis. Ma ei suutnud mõista, kuidas mu eks vahetas mind välja täieliku luuseriga. Raske oli mõista, mida sellist suudab üks töötu valevorst pakkuda, mida mina ei suutnud. Väga paljud inimesed ei osanud ilmselt oodatagi, et ma võiksin niimoodi nutta taga ühte purunenud suhet. Mehed ei viitsinud kuulata ja naissõbrad — ütleme nii, halisev mees on kindel ei. Ja see ma olingi. Enam ma nende tuttavatega ei suhtle ja mitte sellepärast, et ma ei mõistaks neid. Ma mõistan neid väga, aga, kui oled näidanud end nõrgast küljest, siis on parem sillad põletada ja uutele väljadele marssida.

Kui mu “nutuperiood” lõppes, siis asusin end üles ehitama. Ma ei tahtnud alla anda nagu väga paljud mehed teevad, kui naine neid maha jätab.

Esimene samm oli alkoholi tarvitamisele kindlad piirid. Ma pole kunagi väga palju joonud, kuid nüüd seadsin veel rangemad piirid. Kui joon, siis piirdun kindlalt ainult kuni nelja ühikuga päevas ja neid kordi millal joon kuni neli ühikut päevas, võis kuus olla ainult üks või kaks korda.

Teine samm oli leida mingisugune kerge füüsiline koormus 1-2 korda nädalas. Fanaatilisest tervisespordist hoidusin teadlikult. Olen kunagi olnud fanaatiline tervisesportlane ja ausalt õeldes ei andnud see mulle mitte midagi.

Kolmas samm oli enda harimine. Asusin kulutama oma vaba aega lugemisele. Raamatutes leidub väga palju tarkust ja just nimelt elutarkust.

Neljas samm oli tööle keskendumine. Siin seadsin eesmärgiks finantsilise vabaduse saavutamise. Mulle meeldib teadmine, et ma võin minna reisile, kui ma seda soovin jne.

Need neli sammu said aga teoks tänu sellele, et ma otsustasin naistele enam mitte nii palju tähelepanu pöörata. Vaadates tagasi oma elus, siis olen oma kogu täiskasvanu elu proovinud meeldida naistele. See ei viinud mind mitte kuhugile. Meie mehed oleksid kordi vähem stressis, kui nad julgeksid teha selle otsustava sammu ning minna edasi oma elus üksinda. Paraku enamus mehi kardab. Nad kardavad seda, mida naised siis mõtlevad neist. Vale! Mehed peavad mõtlema seda mida nemad tahavad.