Mida teha? Mehe uus naine surub lapsele vene keelt peale!
Mees suhtleb temaga samuti peamiselt vaid vene keeles. Ütlesin siis mehele naljatades, et ära unusta poisiga ikka eesti keelt kõneleda, aga selle peale sain sapiselt vastuseks, et ma selline armukadeduse-uss poleks. Jajah, ilmselgelt ütlesin ma seda armukadeduse pärast. Ma ütlesin seda, sest tunnistan ausalt, et see kakskeelsus, mis meie riigis toimub ei istu mulle ja ma soovin, et mu lapsel areneks kooli mineku ajaks välja korralik eesti keel, mitte kakskeelne puder.
Ei läinud kaua aega, kui laps hakkas söögilauas ütlema „spassiiba” ja lehvitades hüüdma „pakaa!” Okei, ma ei teinud sellest esialgu välja, sest paratamatult viibib ta selle keele keskkonnas aeg-ajalt ja mõned konkreetsed väljendid jäävad meelde, eriti nii noorel lapsel. Siis ühel õhtul magama minnes ütles poiss mulle” maja ljubimaja mama”. Ja vot see ajas karvad turri! Parasiitväljenditest saan veel aru, aga mu poja ainus armas ema olen mina ning tal pole mingit põhjust seda lauset iial vene keeles öelda! Helistasin mehele ja uurisin, kas laps on hakanud mehe uut naist emmeks kutsuma. Mees siis tunnistas, et vahel paneb naine last magama ja siis on neil mingid uneluuletused, kus emmesid-issisid armastatakse ja tänatakse. Ahah, no selge.
Sealt edasi leidsin lapse seljakotist joonistused, kus ta oli oma nime vene tähtedega alla kirjutanud. Sealt veel omakorda edasi selgus, et ühel nädalavahetusel olid nad koos venekeelset seanssi kinos vaatamas käinud. Milleks venekeelset, kas see naine ei või alt subtiitreid lugeda. „Keele arenguks,” ütles mees ja siis saatsin ma ta ühte piinlikku kohta selle jutuga. Oleks, et sel lapsel oleks mõni sugulane venelane, üks vanematest või vanavanematest… Aga ei ole ju! Lihtsalt isa uus naine, kes, mu meest tundes, jäetakse tõenäoliselt kohe maha, kui naine lapseootele peaks jääma, sest appi-appi, selline pühendumine, ei, aitäh!
Mul on tutvusringkonnas kurdetud, kui vene keelt kõnelevad kasvatajad on lapsi keeleliselt mõjutanud, või on seda teinud treenerid jms, aga mis teha, meil elab palju venelasi, kes töötavad mitmetel aladel ja puutuvad lastega kokku. Aga tahaks loota, et kui ma elan Eestis ja mu laps on eestlane ning ma panen ta eestikeelsesse rühma või trenni, saab ta ikka oma emakeeles hakkama. Ja tahaks loota, et kui lapse isa on eestlane, siis ta räägib ka oma lapsega pagana EESTI KEELES! Ma ei tea, mida teha? Lapsele meeldib isa juures käia, aga see keele asi ajab mind närvi, sest vahel laps juba unustab mõne eestikeelse sõna ära ja kasutab venekeelset (enim juhtub seda riide- ja tarbeesemetega). Andke nõu!
