Miks naised tahavad tarku mehi, kuid mõnikord jooksevad ikkagi ilueedide järel
Kas olete iial kohanud akadeemik-playboyd või naistemees-oivikut? Ikka on kas üks või teine, akadeemik või playboy. On küll ka igasuguseid teesklejaid ja tühikargajad, aga nad jäävad päris kiirelt vahele. Ja ikka lõpuks selgub, et pole tegu päris akadeemikuga või siis pole selle teise asjaga eriliselt kiita...
Mõni ilueedi paneb küll targa jutuga plaadi peale, aga paari kohtumise järel hakkab plaat korduma ja järele jääb hunnik muskleid. Mõne akadeemiku puhul aga selgub, et targa jutu taga on küll tark mees, kuid kui tantsuks ja tagaajamiseks läheb siis vaataksid nad pigem vaikselt tulle. See on küll ka romantiline, aga iga naine tahaks vahel targa jutu kõrvale ka silitusi tunda ja niisama komplimente kuulda.
Alguses, kui naine on mehest kõvasti sisse võetud, enamasti küll kas targast jutust, positsioonist, rahakotist, autost, lumesahast või siis ilusast pringist tagaosast, laiadest õlgadest või ilusastest silmadest ja muidu muhedast olemisest, siis ei pane puudujääke ega vastuolusid tähelegi.
Aga miks on see nii, et naine läheb kas sätendava ilu või vaid sügava tarkuse õnge ja põlgab ära mehe, kelles on mõlemat parasjagu?
Asi on puhtalt looduses.
Teadlased on kindlaks teinud, et mida intelligentsem mees, seda tervem tema aju ja tema sperma. See seletabki veidi esmapilgul arusaamatut loodusnähtust, miks naised ajavad tarku mehi taga, isegi kui nood näevad välja nagu kahe sajandi tagune teadlane ja voodis sosistavad võrrandeid ning ruutjuuri. Hästi tark mees on ka tihti majanduslikult heal järjel ja esmapilgul võikski arvata, et naine õhetab lihtsalt mehe rahakoti järele.
Samal ajal jooksevad naised ka ilusa mehe järele, isegi kui ta on tühine. Asi on selles, et välimus on pärilik ja naine loodab saada ilusad lapsed, ta armastab silmadega ja usub, et ilus on ka tark. Samas, ilusaid inimesi armastataksegi ja tihti tagab see head tingimused arenemiseks. Ja muidugi räägib ilusa mehe poolt ka see, et naine tahab vahel lihtsalt puhata ja mängida…
Naisele on aga enamasti väga oluline, et mees oleks tark, naisest targem, sest mida sa ikka rumala mehega aastaid räägid. Lisaks tahavad naised nagunii ju ise rääkida ja enamasti nii, et suu peas vahutab. Tark mees siis kuulab ära ja mõmiseb õige koha peal kaasa ning tundubki hea kuulaja. Naine on vaimustuses. Rumal mees aga hakkaks ennast kehtestama, mis on mõttetu nagu põhjatuule peale vihastamine.
Vahel aga on nii, et ei olegi vaja rääkida. Mõni mees on nii ilus, et hinge lööb kinni, veri tuksleb ja vemmeldab ning pea ei suuda üldse kaasa mõelda. Siis piisab kui mees võtab ümbert kinni ja hingab kuuma hingeõhku kaelale. Ihukarvad tõusevad mõnust püsti ja ohulambid kustuvad lühises…
Sellisse kireorjusesse sattumise juhused esinevad meie naistega sageli just välismaal. Seal ei tule nagu pähegi, et sõstrasilm, keda soojas päikeses läbi kokteiliklaasi vaatad ei pruugi isegi tähti tunda. Aga nii hästi kallistab… ja millised pruunid silmad!
Olengi ikka mõelnud, et mis värk see meie naiste ja välismaa meestega on. Miks meie oma mehepoegade asemel minnakse võõramaa isasega? Ehk on asi selles, et naine otsib ideaali, mida on filmidest näinud ja raamatust lugenud, aga mida ei ole olemas. Võõramaa mehega ei tule keelebarjääri tõttu sügav rumalus kena välimuse või rahakoti tagant kohe pinnale. Oma emakeeles saab aga kohe selgeks, kas klapib või ei klapi, kas suudaks ühte takti hoida või ollakse erinevatest muinasjuttudest pärit.
Naised peaksid ettevaatlikumad olema, enne kui sõstrasilma uskuma jäävad ja meie mehepojad teeksid maailma palju õnnelikumaks, kui esimese ebamugavuse peale kohe järgmise emase juurde ei jookse.
Kas siis ei leidugi neid kahte äärmuslikku omadust ühes mehes koos?
Tegelikult vist leidub, kui osata otsida.
Või mida teie arvate?
