Minu ema on aastaid kasvatanud maasikaid. Suurema osa oma ajast pühendab ta nende kasvatamisele. Igal suvel, kui lähen emale külla maale, siis alati saab kõhu maasikatest täis söödud ja kaasagi antakse.

Ema ise pistab põske vaid mõne, kuna ta ise on väitnud, et nendega tegelemine viib igasuguse maasikaisu ära. Igal suvel teeme koos maasikamoosi. Korjame, puhastame, keedame ja paneme purki.Talvel avades purgi ema tehtud maasikamoosi, ei asenda mitte miskit.

Koduse maasikamoosi lõhn toob head mälestused meelde. Alati on moosipurgid enne kevadet otsas, siis ema käest saab alati juurde.

Vot selline lahe ema on mul ja minu lastele parim vanaema!