Siis tuleb reklaamipaus. Enne kui jõuan pulti haarata, ilmuvad mu lapse silme ette vägivaldsed kaadrid ja naine, kes hoiab kaht kätt verest nõretaval näol?! Samal ajal teatab räige reklaamhääl ekraanil: “Järgmises Kuuurijas: kuidas lüüa naist nii, et kinni ei läheks?!”

Peatuge hetkeks, et mõista, mida selliste kaadrite nägemine võib tähendada ühe väikese mehe jaoks. Tema suurimaks unistuseks on saada isaks ja sõduriks nagu tema isagi. Olgu igaks juhuks üle räägitud, et meie peres ega ka kogukonnas ei ole vägivald mitte mingil moel kunagi aktsepteeritud. Selleks, et õpetada oma lapsele vägivalla ennetamist, ei ole vaja kasutada negatiivsed näited ja halbu eeskujusid. See vaid šokeerib lapsi ning millegi õppimise asemel tegeleb nende aju pikaks ajaks üksnes negatiivse unustamisega. Kuna visuaalne püsib mälus kauem kui kuuldu ning eitused jäävad lastele tähelepanuta, tähendab see seda, et ükskõik, kuidas me oma lapsele nähtut ei püüa seletada, jääb talle veel pikaks ajaks alateadvusesse meelde vaid see, et mees lööb naist.

Lugupeetud teletegijad, ma ei luba teie raha- ja reitinguahnusel ning pereväärtuste ignoreerimisel rikkuda oma kodust idülli! Ajal, mil lapsed on teleri ees, ei tohi näidata mistahes täiskasvanu saadete ega aktsioonfilmide tutvustusi. Need on ju lapsed, mitte reklaamitavate saadete sihtgrupp — no mis kasu te sellest saate?! Lubage meie perel ise otsustada, millal ja kuidas me oma lapsi ühiskonna valupunktide osas ette valmistame ja kasvatame! Ja ajakirjanik Lustile tahaks öelda, et vägivalla taasesitamine ei pane ühtegi vägivallatsejat teisiti käituma vaid sunnib ülejäänud ühiskonnal saatele selga keerama.