Murelik sõbranna: kui mees ei löö, vaid käsutab, kas siis ongi kõik tegelikult korras?
Igas seltskonnas on oma hing, kes pakatab energiast ja veab alati teised kaasa. Meie kambas on see Regina. Ta oli juba kooliajal kõige silmapaistvam. Ta sai kõigiga läbi, oli ühtlasi suurim peoloom, samas õpetajate silmis kukupai. Ta isa oli poliitik ja tark mees, geenid ikka kanduvad edasi. Regina oli ühteviisi hea nii füüsikas kui muusikas, ta mängis isegi ühegi bändis kitarri. Läksin temaga koos ülikooli, elasime koos ühikas. Neid pidusid ei unusta ma kunagi. Kell viis hommikul me naljalt magama ei läinud, ikka kell seitse või kaheksa. Sellest on nüüd mitu aastat möödas, aga ikka käisime pidevalt koos väljas. Ta teadis parimaid peopaiku ja oskas õhtud lahedaks muuta. Möödunud aastal tegi mulle üllatussünnipäeva, rentis Kopli lõpus ühe pinna ja reserveeris kohvikutrammi. Sõitsime sellega Kopli lõppu, vaatasime aknast välja ja rüüpasime vahuveini.
Pildile ilmus Reno ja kõik muutus
Asjad muutusid suvel, kui Regina sai tuttavaks Renoga. Haige, isegi nimede poolest tunduvad kui kaksikud. Tegelikult on nende iseloomud täiesti erinevad. Renol peab kõik paigas olema — isegi tema korteris ei tohi raamatuid riiulis valesse kohta tõsta, tal on oma kord. Nõud ei tohi pesemata olla ning hilinemised on tema puhul tragöödia. Ta on hästi tõsine, samas jälgib kõike, mida teised teevad. Kohe alguses oli näha, et Regina on temaga muutunud. Ta oli vaiksem ja kontrollis iga oma sõna. Kui kutsusime ta koos Renoga välja, teatas Reno ühel hetkel: läheme koju! Regina vaid naeratas ja nad läksidki minema. Regina loobus vahepeal üleüldse oma sõpruskonnaga suhtlemast, istusid kahekesi kodus. Kui vahel ka suutsin ta kohvikusse meelitada, saatis ühel hetkel Reno sõnumi ja uuris, kus ta on. Pika sõnumivahetuse järel vabandas Regina, et peab koju minema. Nii oli iga kord. Kui korra jäi kauemaks, tuli Reno ise kohale. Minu meelest on ta kui diktaator, kes tahab, et tema rahvas ehk siis Regina oleks täiesti tema kontrolli all ning peaks seda ainuõigeks.
Loobus koolist: Reno ju ütles nii
Reginal oli plaan minna sügisel taas kooli, kuid Reno tõmbas sellele pidurit. Ütles talle, et ta ei jõuaks mitut asja korraga ning töö kannataks, keskendu ühele asjale. Muidu energiline Regina nõustus kohe ja pühendus tööle. Seda ei hakka ma eitama, et tööl läheb tal paremini. Kui varem oli elu tema jaoks kui lill — tormas ringi, tööl peamiselt sotsialiseerus ja ootas võimalust sõbrannadega veinitama minna, siis nüüd venivad ta päevad pikaks. Ta töötab ühes meediaagentuuris. Rääkisime üks päev Skype’is, ütles, et on saanud palju uusi projekte ning projektipõhiselt on palk ikka väga kõrge. Ta teatas uhkusega, et Reno on rahul.
Ma lugesin kord kokku, ta suutis veerand tunni jooksul mainida Reno nime 15 korda. Kaua võib? Ma saan aru, et kutt on sinu jaoks väga tähtis, aga kutt ei saa sind ära lämmata. Kui ainus elu mõte on rahuldada oma mehe soove, siis enda elu jääb elamata. Käisin Reginale hiljuti välja spontaanse mõtte, et võiks novembris Londonisse minna. Ta ütles, et uurib enne Renolt. Viimane ütles, et see pole mõistlik mõte, raha on vaja säästa ja nad tahavad jõulude ajal Pariisi minna. Ma usun, et Londoni reis ei tuleks nii kallis, saaks ka seda lubada, aga kui ikka Reno nii ütleb...
Regina õde ja vend ei kõlvanud
Et sõbranna vingumisena ei tunduks — Regina õde ja vend Renole ei meeldi, ning nüüd on ka nemad Regina elust blokeeritud. Tema näeb Renos midagi, mida teised ei näe. Reno on ülbe ja halvustav. Tema jaoks on maailm mustvalge, inimene, kas meeldib talle või mitte. Kui talle ei meeldi, ei meeldi ka Reginale. Regina vahetas isegi auto välja, sest eelmine oli Reno meelest nõme. Kunagine Regina oleks lihtsalt öelnud, et ise teab, mis autoga sõidab, keegi teine teda raamidesse ei suru. Nagu näha, siis enam need reeglid ei kehti.
Kuidas teha sõbrannale selgeks, et see mees hävitab ta?
