"Oleme mehega neli imelist aastat koos olnud. Saime kiiresti aru, et oleme hingesugulased ja kolisime kokku. Veetsime kaks romantilist aastat, kuni mõtlesime, et nüüd oleks õige aeg saada lapsi. Alguses ei võtnud me seda plaani väga tõsiselt, seksisime ikka nii kuidas juhtus ja olime väga armunud. Kuid kui pool aastat midagi ei juhtunud, hakkasin ma natuke muretsema.

Käisime tegime igaks juhuks mehega kõik erinevad testid ära, need olid korras. Hakkasime siis oma seksi rohkem ajastama minu ovulatsiooni ajaks, kuid jällegi - oodatud kahte triipu lihtsalt ei tulnud. Sellest tekkisid meie suhtesse ka juba väikesed probleemid. Me kaugenesime üksteisest, kuid ma ei osanud sellest midagi hullu arvata, sest eks igas suhtes ole oma tõusud ja mõõnad.

Kuid ühel päeval sain ma teada kohutava tõe. Mees ütles mulle, et jätab mu maha. Et ma olen ju küll aru saanud, et meie suhe ei toimi ja sealt tuli veel igasugust jama. Peale suurt keerutamist sain ma lõpuks teada, mida ta päriselt mõtleb. Ta ütles, et armastas mind küll alguses väga palju, aga tema põhieesmärk oli ikkagi saada lapsi. Kui ta nägi, et see ei õnnestu üldse ja et meil tekivad probleemid, leidis ta endale kõrvalsuhte. Tal ei olnud plaanis küll naist rasedaks teha, aga too lihtsalt jäi!

Loomulikult viskasin ma oma mehe välja. Loodan, et ta on oma tulevastele lastele vähemalt hea isa. Aga mina ei saa kunagi oma kaotatud nelja aastat tagasi..."