Nähtamatu naise kiri: tänane "püha" meenutab paljudele naistele ainult seda, kui tähtsusetud nad on
Minu meelest tuleks naistepäev ära unustada ja seda ei tohiks edaspidi tähistada. Mehed sest päevast nagunii suurt ei pea ja torisevad juba mitu nädalat, sest neile on peale pandud kohustus tol päeval lilli ja torti osta. Õnnelikud olgu need naised, kelle mehed vähemalt kohustusest neid lilledega õnnitlevad. Mulle ja paljudele teistele nähtamatutele on see päev aga järjekordseks tõestuseks sellest, kui tühised ja nähtamatud me oleme.
Olen see naine, keda ei nähta. Mehed ei tea üldiselt mu olemasolust midagi ja oma suguvõsa liikmete või kolleegide jaoks olen kas “üks poistest” või unustatakse mind täiesti ära. Ei ole keegi mulle naistepäeva puhul lilli toonud ega mind õnnitlenud (Facebookis kõigile üleüldiselt jagatavad pildikesed lilledega ei lähe ju arvesse!). Nii on olnud sellest päevast peale, kui ma endale teadvustasin, et ei ole enam tüdruk, vaid olen juba naine. Kahjuks ei oska ma seda teistele väljendada. Olen vaikne ja tagasihoidlik, riietun üsna tavaliselt, juuksed on hobusesabas ja meiki ma ei kasuta, sest ei oska. Ka riideid ei oska endale valida — tundub, et kõikidele teistele naistele tehakse sobivaid ja ilusaid rõivaid, aga minu kehakujule ja iseloomule sobivad ainult teksad ja kampsunid. Isegi kui keegi leiaks mulle kuskilt mõne mulle sobiva kleidi, ma vist ei oskaks seda kanda ja tunneks ennast kohutavalt ebamugavalt. Olen ise seega süüdi selles, et ei oska oma vähestki olemasolevat naiselikkust teistele nähtavaks ja arusaadavaks teha.
Aga ma tean, et minusuguseid on palju. Omast arust oleme me naised, täpselt samasugused nagu need kaunitarid, keda naistepäeva puhul kas siis kohustuslikult või vabatahtlikult lillede, õnnitluste, kallistuste ja kingitustega üle külvatakse. Kuid meile ei saa osaks ainsamatki õnnitlust, head soovi ega isegi naeratust naistepäeva puhul. Ega valentinipäeval. Ega tavaliselt ka sünnipäeval, jõuludel või aastavahetusel.
Kuna naistepäev on suuremale osale meestest ja väga suurele osale naistest vastumeelne, siis võiks kaaluda tõesti selle “püha” ära jätmist. Naiselikud naised saavad alati tähelepanu ja komplimente, olgu see siis naistepäev või mitte. Neil pole seda probleemi, et tähelepanu ei pöörata. Aga nähtamatutele nagu mina teeb väga haiget, kui ka sel ühelainsal kohustuslikul “naiste väärtustamise” päeval meid tähele ei panda.
