Naine ema haigusest: isapoolsed sugulased hakkasid sebima ja meid jagati õega varakult laiali. Kõik valmistusid ema surmaks...

Nädala alguses kirjutasime ühe ema südantlõhestavast murest, kuidas öelda oma väikestele lastele, et ema sureb varsti ära? Selle peale jagas oma meenutust ka üks Eesti naine.

"Mina ei mäleta seda hetke, et ema neid sõnu meile öelnud oleks. Olin siis ca 8-9aastane," kirjutab ta. "Küll on aga meeles see, et kui kasuisa haiglast ema vaatamast tuli, lukustas ta end magamistuppa ja nuttis kaua ning kõva häälega.

Vanem õde ütles mulle hiljem, et kasuisa rääkis talle peale seda, kui oli õe vihahoos rõdu nurka lükanud. Vannitoa ukse vahelt vilksatas, kui õde istus vanni serva peal ja kasuisa oli põlvili ta ees ning palus andestust ning selgitas, miks ta niimoodi endast välja oli läinud. Arstid olid lubanud emale maksimaalselt kaks kuud.

Isapoolsed sugulased hakkasid sebima, meid jagati õega varakult laiali, kes kelle enda kasvatada võtab. Vanaema ostis juba tarvilikud asjadki ära. Kõik valmistusid ema surmaks.

Mul on kuidagi udune see aeg mälestustes... Me ei ole seda aega enam meenutanud teineteisega. Mis läinud, see läinud. Valusaid haavu ei ole mõtet lahti rebida.