Naine kurdab: mees rassib jõusaalis, aga kodus sööb pitsat ja libistab õlut. Mis selle mõte on?

 (33)
Naine kurdab: mees rassib jõusaalis, aga kodus sööb pitsat ja libistab õlut. Mis selle mõte on?
Foto: Shutterstock

Mida soovitada mehele, kes on võtnud eesmärgiks jõusaalis õllekõhtu kahandada ja lihase punni ajada, ent koju diivanile prantsatades vanaviisi pitsat pugib ja õlut kulistab? Tundub tuttav? Nii treenib lugematu hulk mehi, kes võivad jõusaalis lõputult rabada, aga tulemusi mitte kunagi näha, sest ei kaasa treeningutesse vastavat toitumist, ega lase kehal treeningutest taastuda.

“Kui ta hilja õhtul pärast kolmetunnist jõusaalis rassimist lõpuks koju jõuab, viskub ta väsimusest diivanile,” kurdab Delfi Naistekale lugeja. Õige pea on ukse taga kuller — koduteel jõudis ta tellida suure Coca-Cola ja peomõõtu pitsa, millega võiks ära toita kõik lapse sünnipäevale tulnud tüdrukud ja poisid. Järgmine päev lõhub mees taas jõusaalis, jõuab hilisel tunnil väsinuna koju ja korgib lahti õlle. Õhtusöögiks taas pitsa või burger, magustoiduks küpsised. Vahele joob valgušeiki, aga mis sellest rämpstoidu vahele kasu on? Nii kordub õhtust õhtusse.

Selline lähenemine tulemust ei too. Treeningkoormust tuleb kasvatada järk-järgult ning anda kehale kohanemiseks aega. „Treeningutega liialdamine ja vale toitumine ei võimalda kehal füüsilisest koormusest taastuda. Nii võib sooritusvõime väheneda ja vigastused on kergemad tulema,” hoiatab SYNLABi laboriarst dr Anneli-Raave Sepp.

Toitumise olulisuse ignoreerimine on üks olulisemaid vigu, mida treeningutel tehakse. Halba toitumist ei saa tasakaalustada trenniga ning toitumisele tähelepanu pööramata on keeruline oodata nii kaalukaotust kui ka lihasmassi kasvu. Sportimisega algust tehes tuleks kindlasti üle vaadata toitumisharjumused, et toetada kehalise koormusega kaasnevat suurenenud energia kulutust. Esimene samm tervislikuma toitumise suunas on loobuda ebatervislikust toidust ja joogist.

Seotud lood:

Teine oluline treeningute alustamisel tehtav viga on liiga suure koormusega treenimine. Kui treeningud on liiga pikad, sagedad ja koormavad üleliia lihaseid, võib juhtuda, et ka siis jääb areng treeningutel olemata. Lihased kasvavad, kui oleme puhkeolekus.

“Ülevaade oma tervislikust seisundist ja sellest, kas treeningkoormus on sobiv ning kas organism ja lihased saavad piisavalt taastuda, aitab paremaid valikuid teha nii treeningul kui ka koduses toitumises,” räägib laboriarst dr Anneli Raave-Sepp. Selleks, et sportimisest kehale ja meelele ainult parim võtta ning endale mitte liiga teha, tasuks korra aastas läbida põhjalik tervisekontroll ja anda vereproov.

Veri korda, siis trenni

Vereanalüüsid võimaldavad hinnata spordiharrastaja organismi hetkeseisu. Analüüside tulemused aitavad sportimist ja toitumist korrigeerida ning kahjustusi ennetada. Näiteks on jõusaaliharrastajate sagedane probleem lihaste ülekoormus, mida näitavad normist kõrgemad lihastöömarkerid kreatiin kinaas ja ASAT. Ülekoormusest aitab jagu saada piisav taastumine, st puhkepäevad treeningute vahel või väiksema koormuse ehk aeglase pulsiga aeroobsed treeningud.

Jooksjatele teeb aga sageli muret rauapuudus, mis mõjutab hemoglobiini taset. Madal hemoglobiin omakorda tähendab, et väsimus tekib kiiremini ja jaksu on joostes vähem. Kui hemogramm või rauavaru näitav ferritiin peaks probleemile viitama, tuleb vähese rauapuuduse korral lisada menüüsse rauarikkaid toite. Olulise puuduse korral tarvitada täiendavalt rauapreparaati.

Samuti on sportijaile eriti oluline vitamiin D, mõjutades koordinatsiooni, lihasjõudlust ja sooritusvõimet. Meie laiuskraadil on D-vitamiini puudus suhteliselt tavaline — sagedamini esineb lihaspõletikke, sporditulemused ei parane ja võib olla probleeme taastumisega. Vaevused on samad ka liiga kõrge D-vitamiini taseme puhul.

Mitmete vereanalüüside seas on sportlasele oluline veel veresuhkur. Kõrge veresuhkru tase võib viidata suhkruhaigusele, aga madal sellele, et toiduga saadud süsivesikute kogus pole kehaliseks koormuseks piisav. Lisaks CRP, mis aitab avastada põletikke, sh lihaspõletikke. Soovitav on verest mõõta ka lihastööks oluliste kaltsiumi ja magneesiumi taset.

Laboriarst dr Anneli Raave-Sepp julgustab kõiki vereanalüüside tulemuste tõlgendamiseks paluda laboriarsti konsultatsiooni. Vajadusel saab tulemused edastada ka oma treenerile või toitumisspetsialistile, kes saavad sellest sisendit edasise treening- ja toitumiskava koostamiseks.