“Olen vallaline kahekümnendates naine ja ma ei hakka valetama, ma armastan klubides käimist, tantsimist ja tähelepanu. Arvan, et ma näen ka päris hea välja. Ma käin mitu korda nädalas jõusaalis, hoolitsen oma küünte ja juuste eest samuti pidevalt.

Olen nüüd mitu kuud järjest igal nädalavahetusel erinevates Tallinna klubides käinud. Vahel sõbrannadega, vahel ka üksinda. Mul on riiete osas hea maitse, ma kannan ilusaid kleite, mis ei ole liiga paljastavad ja sinna juurde maitsekaid kingi. Kuna ma töötan valdkonnas, mis eeldab palju suhtlemist, ei tohiks mul ka meestega rääkimisega probleeme olla, aga siin tekibki jama. Mitte ükski mees ei pööra mulle klubis tähelepanu!

Kurtsin seda muret siis sõbrannadele, kes ütlesid kõik nagu ühest suust — ükski mees ei vaata naist, kes käib maitsekalt ja kenasti riides, nad kõik tahavad paljast ihu näha ja põhimõtteliselt ootavad, et sa näeksid välja nagu nende mõni eriti räpane fantaasia.

Ma ei tahtnud seda teooriat küll eriti uskuda, aga mõtlesin ikkagi järele proovida. Laenasin oma teismeliselt õelt siis nabapluusi ja miniseeliku ning häbitundega sisenesin klubisse.

Ja vau lihtsalt, mis toimuma hakkas. Mehed tiirlesid mu ümber nagu kärbsed, pakkusid jooke osta ja tahtsid minuga tantsida jne. Ma tundsin ennast täiega meelitatuna. Aga ma ei saa aru, miks ma pean meeste tähelepanu saamiseks selline õudus välja nägema. Miks ei võiks mehi huvitada naised, kes kannavad maitsekaid riideid ja otsivad päris suhet?”