Naine küsib nõu: olen juba ammu mõelnud lahkuminekust, aga kuidas ma tean, et see on õige otsus?

 (57)
Naine küsib nõu: olen juba ammu mõelnud lahkuminekust, aga kuidas ma tean, et see on õige otsus?
Pilt on illustreerivPanthermedia, Scanpix

Küsiks nõu neilt naistelt, kes on oma aastetepikkusest suhtest välja astunud. Kuidas te teadsite, et lahkuminek on õige otsus ja mis aitas teil sellele otsusele jõuda?

Olen oma elukaaslasega koos olnud üle 10 aasta ja vähemalt viimased 2 neist mõtlen lahkuminekust. Mõnikord mõtlen sellele vähem, mõnikord rohkem, aga tegudeni veel jõudnud pole, sest olen jätkuvalt täiesti otsustusvõimetu. Iga kord, kui mõtlen, et nüüd on tõesti kõik ja homme pakin asjad, saab kõik justkui enamvähem korda. Aga paari päeva, hiljemalt nädala pärast, on jälle peas mõte, et nii enam edasi ei saa. Pealtnäha on kõik korras, mees on hea, ei peksa ega joo ega käi raha laristamas kuskil, armukesi minu teada ka pole. Oleks armuke, oleks mul hea ja selge põhjus äraminekuks, milles ei ma ise ega keegi teine kahelda ei saaks. Mul on temast aja jooksul kõrini saanud lihtsalt. Pidevad vaidlused tühiste asjade pärast ja suured tülid suurte asjade pärast on mu ära tüüdanud ja ma tahaks elada nädal-kaks nii, et me teineteise peale ei vihastaks. Mingit romantikat või hellust pole meie vahel enam ammu. Seks on jätkuvalt suurepärane, kui me seda mõlemad tahame, nii et selles osas on vähemalt kõik korras. Aga sellest ju ei piisa. Sellepärast mõtlengi, et läheks nüüd lõpuks ometi minema.

Ja siis hakkab pihta. Kõigepealt — kuhu ma üldse lähen? Korterit mul endal pole ja üürihinnad on nii meeletud, et tuleb kõvasti kokku hoidma hakata. Kes ütleb, et elu ilma temata on parem? Võib-olla on hoopis halvem ja ma kahetsen seda otsust elu lõpuni? Mis siis, kui ma ei leia enda kõrvale uut ja paremat meest? Uue leidmisega ei ole loodetavasti probleeme, aga kes ütleb mulle, et see uus on tingimata parem? Äkki satun hoopis mõne erilise nõmediku otsa? Kardan kõige rohkem, et kui ma ta maha jätan ja saan aru, et olen teinud vea, siis seda viga enam parandada ei saa. Seda tean ma oma mehe juures küll väga hästi, et kui on lõpp, siis on lõpp ja kui ma ära lähen, siis tagasiteed enam pole.

Seotud lood:

Sõbrannade arvamused lähevad samuti lahku. On neid, kes ütlevad, et ma oleks pidanud juba 5 aastat tagasi ta maha jätma. Teistele ta aga väga meeldib ja nad arvavad, et ma olen liiga nõudlik ja pirtsakas ja peaksin leppima sellega, et mul on tegelikult hea mees.

Kuidas ma siis lõpuks selle väga tähtsa otsuse langetama peaksin? Ennustaja juurde minema? Horoskoope lugema? Kohvipaksu pealt midagi välja lugema? Ma tõesti ei tea. Sellepärast tahakski kuulda nende inimeste kogemusi ja nõuandeid, kes on samasuguses olukorras olnud.