Naine oma kogemusest: näägutamine rikub suhted kapitaalselt ja alatiseks

Mitte kellelegi ei meeldi näägutamine, ometi teevad seda nii paljud ega suuda kuidagi ennast tagasi hoida. Ehk suudab järgnev lugu, mida jagas Naisteka foorumi kasutaja, sind järgmine kord, kui näägutamistuju tuleb, tagasi hoida.

Vanemate ja laste suhetes pole hullemat asja kui näägutamine. Enamasti naaksub laste kallal ema, isad pole pika jutu mehed, sest nad ise ka ei talu naiste kaagutamist.

Kui lapsevanem teeks oma seisukoha selgeks konkreetselt ja paari lausega, oleks sellest ka kasu. Aga pidev näägutamine ka vanade asjade suhtes ja etteheidete tegemine pole kasvatusmeetod, vaid rikub omavahelised suhted kapitaalselt.

Minu ema oli kohutav näägutaja ja talle meeldis seda teha just siis, kui ma olin koolist koju tulnud, väsinud pikast teest ja raskest koolikotist. Sain vaevalt sööma hakata, kui kotist tiriti välja päevik ja siis hakkas tulema — miks sul on hindeks “4” ja mitte “5”, mis hinde teised said, kui sa poleks selline, siis oleks nii ja kui sa teed naa, siis järgneb see või teine asi… Põhjust polnudki vaja. Ma ei mäleta tänaseks enam näägutamiste sisu, aga see kogemus oli nii vastik, et on meeles siiani.

Üks hea tulemus oli sellel asjal ometi — kui mu oma laps polnud sõnakuulelik, siis teda manitsedes meenus mulle alati oma ema näägutamine ja see, kui vastik see oli. Kohe panin suu kinni!

Allikas: Naisteka foorum