Naise pihtimus: alkoholism sobib vaid kontorirottidele

Mida teha, kui töökohustused hakkavad pidevat alkoholijoomist segama — ei tundu just igavikulise probleemina. Mina olen aga pärast uuele töökohale minekut selle peale mõelnud, sest sain viimaks üleüldse aru, et ma pidevalt alkoholi tarbin. Uue tööga see aga ei sobi.

Olin aastaid tüüpiline kontorirott. Läksin kella üheksaks tööle. Kui juhtusin hilinema, siis polnud sellest probleemi. Täitsin mingeid pabereid, käisin vahel koosolekutel ja elementaarsed olid pikad lõunad. Õhtuti sain kella viiest vabaks ja nädalavahetused olid vabad.

Palk oli normaalne ja nii oli ka aega kulutada kohvikute ja baaride peale. Esimene vein tuli tavaliselt juba lõunasöögi ajal. Kui mõnel töökaaslasel oli sünnipäev, siis tähistati seda alati veini ja šampusega. Reede õhtud kontoris kujunesid vahel viinajoomiseks. Mind ümbritsesid sarnased inimesed ja see oligi täiesti normaalne. Kuna mul meest pole, siis oli ka nädalavahetusel palju aega. Ma ei mõelnud sellele, aga ilmselt olin päris tihti praktiliselt iga päev veidi vintis. Vein ja muud lahjad tundusid nii loomulikult, isegi söögi kõrvale ei tahtnud muud.

Appi, ei jõua enam juua

Nüüd sügisel läksin ühte teise firmasse tööle, kus tegelen koolituste korraldamise ja turundusega. Tundus väga põnev väljakutse. Ta seda ongi, aga ma ei saa enam päeva ühes konkreetses kontoris veeta. Pean väga paljude firmaväliste inimestega suhtlema, ürituste puhul ajama taga isegi cateringi jms. Võiks ju mõelda, et küll siis ka üritustel juua saan, aga ma olen selleks kohati liiga kurnatud. Kui pean ikka õhtul veel mingeid pikki projekte valmis kirjutama, siis pidevalt seda purjuspäi teha lihtsalt ei jõua. Kord läks üks istumine liiga pikale ja ma ei saanud järgmisel hommikul kell kaheksa üles, kuigi pidanuks — ootas ees üks tööasi Saaremaal.

Ja nüüd ma mõtlen, et ma jõin enne ikka väga palju. Mul oli selleks aega ja tahtmist. Tahtmist on ka praegu, aga see ei mahu enam mu ellu. Olen üritanud tööd ja joomist sobitada, aga kuidagi ei õnnestu.

Nii harjumatu on

Peaks vist rõõmustama: raha kulub vähem ja joomine on ju halb harjumus. Aga kuidagi harjumatu on praegu ja neelud käivad. Igatsen vahel seda endist töökeskkonda, kus iga päev oli pidu. Aga tundub, et taolist tipsutamist saabki vaid teatud keskkonnas lubada. Kontorirottide lõbu.