Tuhanded naisi üleval pidavad mehed ei vingu sellepärast, et tavaliselt on sellisel juhul tegemist mõlemale poolele kasuliku tehinguga. Esimese variandi korral kasvatab naine lapsi ja on seetõttu kodune (mehele meeldib, et tema osa selles on väike ja õhtul pere juurde naastes on soe toit ootamas). Teine variant on see, et mees võtab keskeakriisi ja surmahirmu leevendamiseks uue 20 aastat noorema naise ja loovutab selle tehinguga loomulikult ka suure osa oma varast naisele teenustasuks.

Kui naine võtab mehe, on tal õigustatud ootus, et see suudab vähemalt ennast ise ülal pidada. Vastasel juhul on mees ilmselgelt laisk ja sellist ei tasu pidadagi. Kanaemast naine muidugi talub seda mõnda aega, aga loodetavasti mitte kaua. Lahendus? Mehe peab saatma ema juurde tagasi, kuni ta lõpuks töö leiab (seal ju elateksegi, kuni lapsepõlv kestab) või siis ise ära kolima ja ütlema, et võtame aja maha, et saaksid taas iseseisvuda.

Kui aga abielus pole ja ühiseid lapsi samuti mitte, siis mina läheks ega tulekski tagasi. See olukord näitab selgelt mehe suhtumist, mis ei muutu ka tulevikus. Kes on laisk, see selliseks ka jääb. Elus tuleb alati probleeme ette. Eriti kui laosed sünnitavd. Väga tihti ütlevad naised, et läks mehest lahku, et lastearvu ühe võrra vähendada — parem seda juba eos vältida.