Mulle tundub, et lastesõbralikkusega on jõutud nüüd hoopis niikaugele, et rahu ja vaikust ja laste lärmist kõrvu puhata tahtval täiskasvanul polegi enam kuhugi minna.

Ma ei käi Hesburgeris, pitsarestoranis või sõõrikuid pakkuvas kohvikus, sest seal pole nagunii lootustki rahulikult toitu nautida ja omaette istuda. Sellega ma olen juba leppinud. Pitsa tellin koju ja Hesburgeri burksi võtan drive-in’ist, et lastest pääseda.

Aga restoranis tahan ma olla rahulikult, rääkida lauanaabriga vaikselt juttu, kuulata mõnusat (ja vaikset) jutusuminat ja muusikat enda ümber ning lõõgastuda. Laudade vahel ülehelikiirusel ringi tormavad mudilased, lohutamatult nutvad tited ja igavusest vinguvad koolilapsed rikuvad aga selle elamuse täiesti.

Ükskord oli juhus, kui olime kaaslasega tükk aega oodanud oma praadi ja sel hetkel, kui ettekandja mu taldrikutega köögiuksest lõpuks välja astus, tormas tema ette ja jalgade vahelt läbi üks põlvepikkune mudilane. Ettekandja loomulikult koperdas, taldrikud kukkusid käest, laps sai haiget ja ema vihastas! Tema arvates olid kõik teised süüdi, mudilasel oli igav, sest toit tuli liiga hilja ja miks ettekandja tähelepanelikum ei olnud. Kusjuures see põnn oli juba tükk aega sihitult laudade vahel ringi jooksnud, teisi külastajaid häirinud, valju häälega laulnud ja nuge-kahvleid vastu taldrikut kolistanud. Vaene teenindaja oli endast väljas ja küsis emalt, et miks ta oma last paigal ei hoia, restoran ei ole ju ringijooksmise koht. Selle peale tõstis ema häält, lärmas inetute sõnadega ja kutsus lõpuks juhataja kohale. Kõikidel õhtu mokas.

Vabaõhukontserdil pole ma juba ammu käinud. Seal pole võimalik rahulikult istudagi, rääkimata muusika kuulamisest. Sest minu ees, taga või kõrval sätib end tavaliselt sisse ema koos lastekarjaga (siit küsimus kontserdikorraldajatele — miks lapsed saavad hilja õhtul algavatele kontserditele tasuta sisse? Kui vanemad peaks lastele piletid ostma, jääksid nad pigem koju ja teised saaksid rahus muusikale keskenduda!). Ja siis otsustab ema, et TEMA tahab kuulata, lapsed leidku endale ise tegevust või istugu paigal. Selge see, et paigal istuda nad ei suuda ja hakkavad nihelema, üksteist togima ja lõpuks ringi jooksma. Ja ringi jooksmine tähendab seda, et tormatakse valimatult suvalistes suundades, astutakse teistele jala või käe peale, määritakse oma poriste jalgadega ära teiste külastajate tekid/istumisalused, aetakse ümber murule maha pandud kotid jne. Mõned lapsed on veel eriti nahhaalsed ja norivad kommi või küpsist, tulevad lihtsalt juttu rääkima või oma uusi mänguasju näitama. Ja ema vaatab õnnelikult lava poole, sest tema saab nüüd nautida, mis sest, et teised kontserdikülalised lahkuvad ürituselt rikutud meeleoluga.

Laste jaoks on olemas hamburgerirestoranid, lastekohvikud, Nukuteater, lasteetendused ja lastekontserdid. Neid ei ole Eestis väga vähe. Minge palun oma lastega sinna ja säästke neid, kes ei naudi titekisa ja võhivõõraste mudilaste lõbustamist!

Lugejate kommentaarid üleskutsele rääkida lastesõbralikest restoranidest:

Sass — Andke teada jah, siis teavad teised kliendid, kes on tulnud toitu ja head äraolemist nautima, neid kohti vältida. Ma saan aru, et emmele-issile ei tee miski suuremat heameelt kui saab oma imetoreda võsukese valjuhäälset räuskamist ja laamendamist teiste inimestega jagada. Või siis võtta täiega oma lapsest puhkust ja teha nägu, et restos on resto kohustus nende lapsele meelelahutust pakkuda ja neid kantseldada. Aga kaaskliendina eelistaks ma pigem siiski oma kaaslasega suhelda ja toitu-jooki rahulikus õhkkonnas nautida.

Katrin — Mina ka ei saa aru, miks peavad lapsed ilmtingimata restos käima. Kui on mingi sündmus — pulmad, matused vm, siis saan aru. Aga igal asjal on oma koht ja aeg. Lastel on paras käia heal juhul hamburgeri restoranides, las tavamõistes restoranid jäävad ikka täiskasvanutele. Või siis tingimusel, et laps teab, kuhu ta on toodud ja käitub vastavalt. Saan aru, et põhiliselt “ruigavad” just need emmed, et pole lastesõbralikke restorane, kelle lapsed on nn. vabakasvatusega, ehk teevad mis pähe tuleb vanema heakskiidul. Sama kehtib ka ju kontsertide ja teatrietenduste kohta. Igale poole lapsi ju kaasa ei võta. Kui lapsel hakkab igav, siis ta segab ju ennast ja teisi. Mida harvem neid restosse viia, seda rohkem ehk hakkavad ka seda sündmust hindama, mitte ei võta seda kui uude liivakasti viimist.

Mumm -  Jah, peaks olema eraldi kohad tittedele ja nende vanematele ja inimestele kes tahavad mõnusalt aega veeta. Olen selle poolt, et tittesid igale poole kaasa ei veetaks või siis vähemalt peaks oma titele selgeks tegema, kuhu ta nüüd viiakse ja talle viisakusi õpetama. Et ei karjuks ega ameleks oma toiduste kätega ega nõuaks haiglaselt tähelepanu.