Mul on tunne, et osa meie ühiskonnast elab ikka veel eelmises sajandis, mil naise tõelist väärtust näitas abieluööl veriseks muutunud voodi. Jumal hoia selle eest, et naised enne püsisuhet mingit seksuaalelu elada võiks — seks on ju patt!

Üks selline vanamoodne mees on mu oma isa. Käisin oma vanematel nädalavahetusel külas ja sattusime pärast üht täiesti tavalist filmi — noor naine, noor mees, üks õhtu lõbutsemist — tõelisse sõnasõtta. Olles joonud paar õlut hakkas isa suurelt sõna võtma, kuidas selline naine ei ole muud kui üks lehtsaba ja l*ts, korralikud tüdrukud nii ei tee. Mind ajas see niivõrd pahaseks, et otsustasin talle vastu vaielda. Teadsin, et see on kui tuuleveskiga võitlemine, kuid mis sa ära teed — hing sai täis. Poole vaidluse pealt suutsin muidugi visata vestlusesse ka saatusliku küsimuse: “Kas sa arvad, et ma ei ole samamoodi teinud?!”, mille peale mu kallis isa mind krõllis silmadega vahtima jäi. Saan aru, et ehk on ka vanematel sama seis mis lastel — see mis toimub ühtede magamistoas ei ole teiste kõrvadele kunagi meeldiv jutt, kuid mis öeldud, see öeldud. Selle peale tõusis mu isa püsti ja lahkus ruumist. Ta pole minuga senimaani ise rääkinud, saadab ainult läbi ema mulle hurjutusi, et ega ma muud seal pealinnas ilmselt ei teegi, kui tõmban ringi. Kena.

Ma ei tea, mida teha. Tahaks suhteid taastada, aga ei oska. Palun andke nõu. Ja kõik teie "võti, mis avab palju uksi on hea võti, kuid lukk, mida saavad avada paljud võtmed, on halb lukk" jutuga tegelased, teie võite selle arvamuse enda teada jätta. Naistele meeldib ka seks, kusjuures.