Nukker naine: mu mees ei näegi mind enam, ükskõik kuidas ma pingutan
Olen noor abielunaine. Kohtusime mehega veidi üle nelja aasta tagasi, kolm aastat tagasi hakkasime koos elama ja eelmise aasta kevadel abiellusime. Lapsi meil veel pole. Meie suhe on alati olnud kirglik ja me oleme alati väga palju lähedust ja intiimsust vajanud. Kuid tema vist enam ei vaja…
Viimased paar kuud olen tundnud, et mees ei soovi enam nii palju lähedust. Ta hoiab omaette ega algata enam ise seksi. Samas, kui mina algatan, siis tuleb kaasa küll. Aga algatamise all pean ma silmas, vabandust, konkreetset kabistamist, sest peenematele vihjetele ta enam ei reageeri. Näiteks kui ma käisin viimati juuksuris ja oma uue soenguga ta ees keerutasin, ei saanud ta midagi aru. Kui olen kodus seksikaid riideid kandnud, ei tee ta väljagi. Mulle tundub, et ta lihtsalt ei näe mind. Panin ükspäev isegi miniseeliku ja valge pluusi selga ja tegin pähe kaks patsi, lootes, et meeste lemmik koolitüdruku välimus teda ikka erutab, aga selle peale jäi ta mind ainult korraks vaatama ja küsis, et miks ma nii imelikult riides olen.
Muidugi olen ma kahtlustanud ka armukese olemasolu, aga sel juhul peaks ta ikka eriti osav olema, sest me töötame lähestikku, tuleme tavaliselt koos tema autoga töölt koju, sest mul ei ole lube, isegi lõunal käime tihti koos. Sõpradega ta väljas eriti ei käi ja üldse eriti kahtlasi käike pole — kus ja millal ta selle armukesega aega veeta saaks, ma ette ei kujuta.
Ise olen arvamusel, et olen ta millegipärast ära tüüdanud ja ta tunded on mööda läinud. Kui olen aga selle kohta küsinud, võtab ta mul ümbert kinni ja ütleb, et lihtsalt kevadväsimus ja tööl raske ja ma ei tea kõik mis. Mina aga muutun aina õnnetumaks.
Noored abielunaised, kes te olete taolises olukorras olnud, kas oskate mind aidata — mida ma peaksin tegema, et olukorda parandada?
