“Ma ei tea, kui palju oled juurde võtnud ning kui kauaks kaal on pidama jäänud. Küll aga inimene kes hoolib, valib üldjuhul sõnu, kui teisele midagi haiget tegevat või ebameeldivat öelda on. Lihtsalt sisse sõita ja öelda, et Su keha on tülgastav (kui see ikka oli nii) on ääretult taktitundetu.
Paraku on selliseid juhtumeid, kus inimene hakkab äkki juurde võtma, ilma et see tuleneks valest toitumisest, elustiilimuutusest vms. Ühel mu sugulasel juhtus see paar aastat peale oma poisiga käima hakkamist, oli enne sale tüdruk. Joosti mööda arste, prooviti mitmeid ravi variante, kuid tulemusi need ei andnud. Suurte ravimite kõrvalnähtude ja muude hädadega ning range dieedi ja trenniga kaal paigalt praktiliselt ei liikunud. Poissi see ei heidutanud, nüüd on nad 12 aastat abielus olnud. Naise kaal pole eriliselt muutunud ning tugev füüsiline koormus ja toitumiskava jälgib ta siiani, et üritada seda mis on, vähemalt säilitada. Ta mees pole ta keha kohta kunagi midagi halba öelnud, küll aga julgustanud ja toetanud igas ettevõtmises, kui on proovitud mingit uut ravi vms. Rõhutan, et kui nad noortena käima hakkasid, oli tüdruk sale, kuid tervise keeras ära ja kaal tuli enne kihlust ja abielu.
Selliseid mehi vähe, minu enda elukaaslane on ka ideaalvormi usku. Ka minu jaoks on mu keha oluline, kuid kui minuga peaks juhtuma midagi sellist nagu mu sugulasega, siis minu mees minu kõrvale tõenäoliselt ei jääks. Ja see panebki mõtlema, on mul seda suhet vaja, kui ta minu kõrvalt tõenäoliselt jooksu paneks sellisel puhul. Oleksin ise mustas masenduses niigi ja mahajätmisest tulenevat deprekat küll lisaks poleks vaja. Tahaks kindlust, et on päriselt ka nii heas kui halvas, kuid lõpuni ei saa ju.

Seega eks Sa ise tead, mis on Su kaalu number ja kas ning kui palju on mehel põhjust midagi öelda. Mina aga arvan, et asju saab rääkides serveerida ja öelda arusaadavalt ka palju taktitundelisemalt ning kui selliseid järske ütlemisi on palju, võta laps ja mine minema.” - Nii ja naa