Midagi pole teha, peab poes lugema ja vaatama, mida toidupakenditele kirjutatakse. Kui vähegi võimalust, eelistan puhtaid tooteid. Ohtlike E-de voldik on peres kõigil rahakotis olemas. Kahjuks on enamik kaupu ikka tõeline saast.

Kodus saad ju veel kontrolli omada, mida lapsed söövad, aga lasteaias, koolis? Eriti tigedaks teeb kui kahjulike E-dega on just lastele mõeldud toidud. Ainus kes toodab puhast kohukest on Farmi. Ülejäänutel on ikka mingi jama sees.

Valio/Alma kasutab ohtlikku karmiinpunast oma kohupiimades ja jogurtites — veel alles mõni aeg tagasi suutsid nad jogurtit ka ilma säilitusaineteta toota — nüüd aga enam mitte. Ja mina enam nende saasta ei osta. Soomlased on siia tulnud ikka täielikku haltuurat tegema. Ei aita ka kampaaniad, millede abil lastele kohupiima jagatakse, kui see kohupiim on tehislikke ja kahjulikke aineid täis. Mis viga sellist kräppi jagada. Sotsiaalset vastutustunnet selline teguviis ei näita. Muinasjutt, et kui on lubatud, siis ok — seda rääkigu nad oma vanamema kassile. Skandinaavias on aso ja muud ohtlikud E-d keelatud — aga siin võib meie laste arvelt kasumit teenida küll. Ilus, ilus. Ja eesti inimene va loll, lubab ka.

Õnneks on lisandunud ka teisi, vastutustundlikke tootjaid — nt Jussikese tooted on E-dest priid — kuigi ka see ettevõte on soomlaste omanduses. Ja puhaste toodete maht võiks olla palju suurem.

Vahepeal ju aeti siin puru silma, et lihale mõeldud maitsesegud on kõik E-dega — aga vabandust väga, kuidas siis nt soome tootja suudab neid osta ilma kahjulike E-deta ja meie omad mitte? Sama saksas ja austrias jne Tahtmises on küsimus, mitte muus. ja tahtmist pole, sest odavam on toota saasta ja seda kalli hinna eest maha müüa ning väita, et puhtam toode tuleks veelgi kallim. Jamajutt — lihtsalt kasum ei tule nii suur.