Eks see katus sõidab armujoovastuses ära igaühel ja omamoodi, sõltumata sellest, mis rahvusest väljavalitu parasjagu pärit on. Olen täheldanud, et eesti naised lihtsalt käituvad importmeestega totaalselt teisiti ja seetõttu ei teki ka analoogseid lahkhelisid ja probleeme, mis kodumaistega. Vahel on keele- ja kultuuribarjäär ka vahel veel, ei saada teineteisest lõpuni üleüldse aru ja seetõttu otsitakse pidevalt kompromisse. Mis see abielu muud ikka on, kui üks pidev kompromisside otsimine ja leidmine.

Kas olete nõus, et see võib olla üks oluline põhjus, miks eesti naised välismaa meestega vaatamata erinevale keelele paremini ühise keele leiavad?