Miks ma seda kirjutan? Sest kohati tundub see mulle ajuvaba.

Nimelt ei puutunud ma nädala jooksul selle inimesega mitte kordagi kokku, aga kogu mu töine ja kodune elu on praegu pea peale pööratud. Nädalavahetusel Lõuna-Eestisse planeeritud sõit sai tühistatud, majutuskohast raha muidugi tagasi ei saanud, vaid pakuti lahendusena välja, et tulge siis mõni teine kord.

Lisaks ei tohi ma ca nädalakese kodust lahkuda, isegi mitte poodi minna ja praegu on ju veel viimased päevad normaalsed ilmad, et värskes õhus trenni teha või looduses matkata... Aga mina ei saa!

Kõik kodused tegevused peab ära tegema mu naine, kellel mingil veidral põhjusel on luba kodust väljuda, kuigi ta on ju minuga kokku puutunud ja kust me siis nüüd teame, millal ma nakatama hakkan, KUI olen ise nakatunud?

Aga loo moraal on minu arust ikkagi see, et inimesed, lõpetage nendel suurtel pidudel osalemine, sõpradega nädalavahetusteti ühest krõpsukausist krõpsude söömine ja üldse üleliigne suhtlemine, sest kui sina haigestud, pöörad sellega ka kõigi oma lähedaste ja kolleegide elud pea peale.

Oleme mõistlikud, suhtleme mõnda aega vaid lähiringis ja naudime seda aega, mil meil on võimalik ja isegi mõistlik võtta rahulikumalt ning nautida iseenda seltskonda.